|
Ambla kalmistu on rajatud pärast kiriku valmimist, 13. Sajandi teisel poolel. Vana keskaegne kirikuaed, kalmistu on rajatud 20. sajandi alguses.
Kirikuaia lääneküljel on maakivisidusmüür, põhjaküljel pae- ja raudkivimüür. Idaküljel pae- ja maakivikuhjatis. Lääneküljes on värav paekivipostidega, ilma väravavõredeta. Põhjaküljel paiknev kõrge maakivimüür koos suure kolmekäigulise väravaehitisega on ehitatud 19.sajandi lõpul või 20.sajandi algul.. Kabelist lõunapool on pinnases märgatav kunagise kirikuaia lõunamüüri asukoht. Kirikuaia loodenurgas on paekivist ehitis madala viiluga. Kirikust edelas asub täiskelpkatusega kivikabel.
Kirikuaed on rikkalik: sepis- ja valutähiseid, sepisaedu, graniittähiseid, marmortähiseid, hauaplaate, kiriku edelanurgas vana kivirist. Kirikust põhja pool asub Maydellide hauaplats: krüpthaud paekivist võlviga, ümbritsetud graniitpostide ja kettaiaga.
Kirikuaias on skulptor A. Starkopfi hauamonument "Poiss moonidega" ja mälestusmärk Vabadussõjas langenutele "Rahuingel võidupärjaga". Kirikuaeda on maetud ornitoloog ja fenoloog Friedrich Hoyningen Huene, geograaf Jakob Kents, pedagoog Teet Lunts, kohalik kirjamees Juhan Aud, esimese ärkamisaja Ambla kihelkonna vaimseks isaks peetav pastor Alexander Leopold Paulsen, Jakob Bokmann (1889-1983)- Ambla koguduse organist, muusik ja fotograaf, Konrad Preisberg - koguduse köster, mõrvatud enamlaste poolt 10.jaan. 1919 Rakvere külje all Palermo metsatukas koos enam kui saja teise inimesega, Pastor Hugo Annast(1907 - 1943), Praost Albert Vatter (1902 - 1970), Albrecht Palginõmm (1896-1987) - Ambla kaubandusühistu ja koguduse esimees, Vabaduse Risti kavaler jt.
|
