JUURU ÕIGEUSU KALMISTU AJALOOST

Juuru õigeusu kalmistu kinnistu asukoha skeem

Ajalooline kujunemine - Kalmistu rajamine on seotud õigeusu koguduse rajamisega 1887. aastal ja kiriku ehitamisega. 1890. aastal kinkis Juuru ja Maidla mõisa parun Berend v. Maydell Juuru mõisa maadest kaks maatükki, kokku 5 tiinu ja 1081 ruutsülda kiriku, koguduse hoonete ja kalmistu rajamiseks. Kalmistu tarbeks oli eraldus pool tiinu.

Arvatavasti ei olnud surnuaed algul kohe piiritletud kiviaiaga. See võidi ehitada alles kahekümnendatel aastatel, sest 1921. aastal ehitati väravate kivipostid ja paigaldati puuväravad. Põhjaosas asub peavärav. Kalmistule viivat teed palistab kaskede rida. Nende vanust võib arvestada surnuaia rajamise ajaga.

Õigeusu koguduse puudumise tõttu viib matusetalitusi ja kalmistupühi kalmistul läbi EELK Juuru Mihkli koguduse õpetaja.

Väärtused ja vaatamisväärsused - Kalmistu on 1997. aastast muinsuskaitse all kui ajaloomälestis (kinnismälestis nr 8366). 

Kultuuriloolised hauad:
- Helene Härm (1902-1941) Atlast, Juuru algkooli õpetaja;
- Aleksander Pärl (1888-1945) Maidlast, Juuru Vassili Suure koguduse köster;
- Aleksander Uffert (1889-1932), köster-kooliõpetaja Kuimetsa Ristija Johannese
koguduses 1906-1910, Illuka 6-klassilise algkooli juhataja 1923-1932;
- Johannes Valling (1900-1920) Juurust, langes Eesti Vabadussõjas.

Teabe kättesaadavus - Olemas on Õigeusu kalmistule matmiste registreerimise raamatud alates 1951. aastast. Samuti on olemas ka vanad tsaariaegsed matmispaikade kaardid, millele on päris palju märkmeid tehtud.