Teated

Siselinna kalmistu – kahe maailma kohtumispaik

Kas teadsid, et 9. märtsi 1944. aasta pommirünnakus hukkus ligi 800 inimest, kellest paljud on maetud just Siselinna kalmistule? Et kalmistul paiknenud Aleksander Nevski kirik oli üks esimesi arhitekt Christoph August Gableri projekte Tallinnas? Või et Siselinna kalmistu vanimad hauad pärinevad 18. sajandi lõpust ning seal leidub nii baltisaksa kui vene aadliperekondade matmispaiku?

Tallinna Siselinna kalmistu on kui linn ajas – koht, kus kõrvuti seisavad eri usundid, ajastud ning inimsaatused. Siin hingab ajalugu sammude ja tuule sahina saatel, meenutades põlvkondi, kelle lood on kujundanud linna näo.

Kahe kalmistu ajalugu

Siselinna kalmistu koosneb kahest eriilmelisest osast: 1775. aastal rajatud Aleksander Nevski kalmistust, mis oli mõeldud õigeusulistele, ning 1864. aastal avatud Vana-Kaarli kalmistust, kuhu maeti luteriusulisi tallinlasi. Kahte kalmistut eraldab paekivimüür, mille põhjaosas on avatud läbipääs – sümboolne värav kahe maailma vahel. Tänapäeval hõlmab kalmistu ligi 17 hektarit ja on viimse rahupaiga leidnud kümnetele tuhandetele inimestele, nende seas paljudele, kelle teod on jätnud sügava jälje Eesti ajalukku.

Herne tänava väravast sisenedes jääb paremale muruplats, kus seisis kunagi Aleksander Nevskile pühendatud kalmistukirik. Selle lasid 1856. aastal ehitada kaupmehed Aleksandr Jermakov ning Ivan Germanov, arhitektiks oli Tallinna peaarhitekt Christoph August Gabler – sama mees, kelle loomingusse kuulub ka Jaani kirik. Kalmistukirik hävis 9. märtsi 1944. aasta pommirünnakus, mil kogu linn sai rängalt kannatada. Viimane laulatus toimus seal vaid päev enne hävingut.

Lood ja inimesed

Siselinna kalmistu on täis lugusid, mis räägivad linna vaimsusest ning inimlikust püsivusest.

Kõige tuntum hauaplats kuulub Jaan Poskale – riigimehele ja Tartu rahulepingu peaarhitektile, kes aitas luua Eesti iseseisva riigi õigusliku aluse. Tema haud, mida ümbritseb hall raudaed, sümboliseerib eestlaste enesemääramise ning väärikuse püsimist.

Samas puhkab ka Poska tütar Tatjana Poska-Arder oma perekonnaga. Tatjana oli aktiivne ühiskonnategelane, tema poeg Árpád Arder teenis vaimulikuna ning Árpádi poeg Ott Arder sai üheks armastatuimaks eesti luuletajaks. Arderite ja Poskade

perekonnalugu ulatub läbi sajandite, peegeldades Eesti kultuuri ning vaimu järjepidevust.

Õigeusu kalmistu osas leiab vene luuletaja Igor Severjanini haua. Peterburis sündinud Severjanin põgenes pärast revolutsiooni Eestisse, elas Toilas ja oli tihedalt seotud Eesti kirjanduselu ning Henrik Visnapuuga. Ta tõlkis eesti luulet vene keelde ning andis 1928. aastal välja kogumiku „Poetõ Estonii“. Tema tagasihoidlik kalm on kui sillaehitus kahe rahva ja kultuuri vahel.

Sama liigutav on Kurbatovite perekonna hauakabel, mille püstitas skulptor Pjotr Kurbatov oma ema Varvara mälestuseks 1965. aastal. Kunstnik töötas kolm aastat telgis, valmistades marmoringli, mis sümboliseerib emaarmastust ning pühendumust. Hiljem paigaldati kabelile metallvõred, et kaitsta seda vandaalitsemise eest, kuid teos on säilinud kui üks kalmistukunsti pärleid.

Üks Siselinna kalmistu tuntumaid paiku on rahvasuus “pruudikabelina” tuntud hauaehe. Selle püstitas jõukas ärimees Georg Tofer oma tütre mälestuseks, kes suri enne pulmapäeva tuberkuloosi. Kabeli keskmes seisab elusuurune marmorkuju – noor naine surub rinnale tulbiõit, justkui peatunud hetk õnne ning kaotuse piiril. Kui 1940. aastal tuli Nõukogude võim Toferit arreteerima, sooritas mees meeleheitel enesetapu tütre haua juures. See lugu on jäänud kalmistu üheks kõnekamaks mälestuseks armastusest ja ustavusest.

Tänapäeva vaade

Siselinna kalmistu on oluline ajaloopaik ja elav osa Tallinna kultuuripärandist. Selle säilitamine ja hooldamine on linna jaoks oluline nii ajaloolise järjepidevuse kui ka kogukondliku mälu hoidmise seisukohalt.

Tallinna keskkonna- ja kommunaalamet ja asutuse Kadrioru Park kalmistute osakond teevad koostööd muinsuskaitse, haljastuse ning kunstiajaloo spetsialistidega, et tagada kalmistu väärikas ilme. Tööd hõlmavad nii ajalooliste hauaplatside taastamist kui ka teede ja haljastuse korrastamist, et kalmistu oleks turvaline ning ligipääsetav kõigile külastajatele.

Siselinna kalmistu on tänapäeval paik, kus saab mõtiskleda ja meenutada, aga ka õppida tundma linna ajalugu nende inimeste lugude kaudu, kes on seda kujundanud. See on koht, kus rahu ning austus mineviku vastu annavad linnale sügavuse ja hingestatuse.

Kalmistud on Tallinna hing – kohad, kus minevik ja tänapäev kohtuvad ning loovad silla põlvkondade vahel.

Autor: Kadri Karnau, keskkonna- ja kommunaalameti kommunikatsioonispetsialist
Foto autor: Sven Zacek

Tallinn uuendab kalmistueeskirja

Selgemad reeglid, looduslähedus ja parem ligipääs

Tallinna linnavolikogu kinnitas uue kalmistute kasutamise eeskirja, millega täpsustatakse kalmistute kasutamise korda, parandatakse ligipääsetavust ja vähendatakse halduskoormust. Muudatused aitavad hoida kalmistute väärikat ilmet, toetavad paremat ligipääsetavust ja vähendavad halduskoormust. Eeskiri jõustub 1. augustil 2025. Muudatused lähtuvad Tallinna arengustrateegia „Tallinn 2035“ põhimõtetest: linnaruum peab olema sidus, ligipääsetav ning toetama rohealade säilimist ja keskkonnahoidu. 

Kergliikurid on lubatud

Kui varem oli kalmistul jalgrattaga sõitmine keelatud, siis nüüd on see lubatud. Samuti võib kasutada teisi kergliikureid, näiteks tõukerattaid ja elektrilisi abivahendeid. Need ei tekita müra ega saasta õhku ning võimaldavad liikuda mugavalt ja kiiremini kui jalgsi – eriti suurematel kalmistutel või kui soovitakse külastada mitut hauda.

Liikumine jääb siiski rahulikuks ja kontrollituks. Muudatus lihtsustab ka kalmistutöötajate liikumist platsi eri osade vahel. Vajadusel saab Tallinna Transpordiamet kehtestada kiiruspiiranguid, et tagada ohutus ja vältida teiste külastajate häirimist.

Mootorsõidukiga liikumine on piiratud  

Kalmistule autoga sisenemine on lubatud üksnes päevavalges ning ainult põhjendatud juhtudel, näiteks tervislikel põhjustel. Täielikku keeldu ei kehtestata, sest paljudel eakatel või liikumisraskustega inimestel on vajadus lähedase hauani autoga jõuda. Piirang on kehtestatud eelkõige kalmistute rahu, väärikuse ja turvalisuse kaitseks.  
Varasem kogemus on näidanud, et pimedal ajal kiputakse kalmistu territooriumile sisenema muudel eesmärkidel, näiteks jäätmete mahapanekuks, vandaalitsemiseks või loata teenuste pakkumiseks. Valgel ajal on kalmistu töötajatel ja külastajatel võimalik liikumist paremini jälgida ning keskkonda kontrollida. Lisaks on kalmistud sageli kitsaste teede ja haljastusega alad, kus autoliiklus võib segada jalakäijaid, matusetalitust või haldustöid.  

Loodussõbralikum kalmistukultuur 

Kalmistutel ei tohi edaspidi kasutada plastist haljastust, näiteks kunstmuru ega patareitoitel töötavaid kunstküünlaid. Need esemed ei lagune looduses ning on keskkonnale kahjulikud, sest võivad hajuda ümbruskonda, jääda vedelema pikkadeks perioodideks, koormates nii haldajaid kui kahjustades ka kalmistu üldilmet.  
Kunstlilled lõikelilledena ei ole keelatud, kuid soovitatav on kasutada pärislilli, pärgade looduslikke materjale ning tavalisi vahaküünlaid, mis lagunevad aja jooksul ega jäta keskkonda jääkprodukte. Muudatus on suunatud kalmistute kui parkmetsade ja rahupaikade loodusliku ja väärika ilme säilitamisele. Samuti toetab see keskkonnahoidu ja prügi vähendamist – just väärtusi, mis on esile tõstetud ka Tallinna arengustrateegias „Tallinn 2035“. 
Hauaplatside plaatimine on piiratud 

Edaspidi tohib hauaplatsi katta plaatidega maksimaalselt ühe kolmandiku ulatuses. Põhjuseks on asjaolu, et talvel on täielikult plaaditud platsidel matmine raskendatud – külmunud plaate ei saa kahjustusteta eemaldada. Piirang tagab platsi kasutatavuse ka tulevikus. 

Ühtsed kujunduspõhimõtted ja kooskõlastuskohustus 

Nagu enne, nii on ka nüüd vaja kõik hauaplatside kujundused kooskõlastada kalmistu haldajaga. Seda ka juhul, kui kujundustöid ei tehta ise, vaid tellitakse mõnelt ettevõttelt. Igale kalmistule kehtestatakse oma eripära arvestades ühtsed ja selged kujunduspõhimõtted. Nii on tagatud kalmistute korrastatud ja looduslähedane üldilme. 

Kasutusõigus muutub tähtajatuks 

Kui seni oli vaja kasutusõigust regulaarselt pikendada, siis nüüd muutub see tähtajatuks. See vähendab nii kalmistu haldaja kui ka elanike halduskoormust. Tähtajatu kasutusõigus annab platsi kasutajale püsivama ja kindlama tunde ning väldib olukordi, kus olulised õigused aeguvad teadmatusest või unustamise tõttu. Samas jääb kalmistu haldajale õigus sekkuda juhul, kui plats on pikka aega hooldamata või kasutusest väljas – et tagada kalmistu korrashoid ja väärikas üldilme.  

Tänapäevane ja austav lähenemine 

Muudatuste eesmärk on hoida kalmistuid väärika, korrastatud ja loodussõbraliku keskkonnana, mis on tänapäevaselt ligipääsetav, ent säilitab rahu ja austuse. Kalmistud on osa linnaruumi toimivast tervikust, mitte eraldiseisev paik. Uus eeskiri aitab selgemalt reguleerida, kuidas mälestamine, liikumine ja loodus saavad üheskoos toim

Tutvu uue kalmistueeskirjaga lähemalt
 

Hooldusteenuste tellimine

Alates 17. märtsist on võimalik tellida hauaplatsi hooldusteenuseid otse Kalmistuportaalist. 

Tellimuse saate esitada siit  Hooldusteenuse tellimise vorm

Kuidas tellida?

1. Täitke tellija andmed ja valige kalmistu.
2. Otsige hauaplats maetu nime järgi.
3. Valige soovitud hooldusteenused.

Kalmistu töötaja vaatab hauaplatsi üle, koostab nädala jooksul hinnapakkumise ning saadab selle e-postiga.
Peale arve tasumist lisatakse töö järjekorda.

Abiks vormi täitmisel

✅ Tähistatud väljad on kohustuslikud.
📝 Hauaplatsi väli on valitav, sinna ei saa kirjutada.
✉️ Sisestage õige e-posti aadress, sest sinna saadetakse hooldustööde hinnapakkumine.

Kui ei leia sobivat teenust?

📧 Kirjutage: kalmistuteenused@kadriorupark.ee
📞 Helistage: 651 0101 (E-R kell 9.00–16.00)

Kutsume kontrollima ja uuendama hauaplatside kontaktandmeid

Kutsume kõiki hauaplatside kasutajaid üles kontrollima oma hauaplatside juures olevat kontaktinfot ning seda vajadusel uuendama, et tagada andmete ajakohasus.

Täpsed ja õiged kontaktandmed on olulised, et saaksime teavitada teid kõigist hauaplatsiga seotud küsimustest või muudest kalmistu haldust puudutavatest teemadest.

Miks on andmete ajakohastamine oluline?

• Võimaldab operatiivselt teavitada hauaplatsi kasutust puudutavatest küsimustest.
• Tagab sujuva ja tõhusa suhtluse hauaplatside kasutajatega.
• Aitab kaasa kalmistute üldise heakorra säilitamisele.

Kuidas kontrollida ja uuendada kontaktinfot?

• Logi kalmistuportaali, www.kalmistud.ee/login-page, kus saad vajadusel  oma  kontaktandmed muuta, vajutades nupule „muuda andmeid“.
• Helista telefonil 6510101 või saada kiri e-posti aadressile: kalmistuteenused@kadriorupark.ee 

Palume, et kõik hauaplatside kasutajad vaataksid oma andmed üle ja vajadusel uuendaksid.

Teie panus aitab tagada, et meie kalmistud jäävad hästi hooldatud ning oluline teave jõuab alati õigete inimesteni.

Täname teid mõistva suhtumise ja koostöö eest!