Maetu otsing


Pealeht > Pärnumaa > Saarde kalmistu >

Kalmistu ajalugu

Ülevaade Saarde kalmistu ajaloost

reg.nr.8314

Uus peavärav.jpg 

                    uus peavärav (Raudvärav)

Esimene ristiusu aegne kalmistu asus Jäärja mõisa ligidal, Kalmeti talu piirides. Alates 1690.a. kui kirik praeguse koha peale ehitati, hakati matma kirikaeda, seda ligi 80 aasta jooksul.

Praegusel kohal asub kalmistu 1773.aastast. Laiendatud on seda 1820, 1852, 1888 ja 1908.aastatel.

Kalmistu loodeossa ehitati luukamber (kabel),  selle juurde kivist välikantsel.*     

Kantsel.jpg                 Vana peavärav.jpg

Territooriumi laiendamistega on ehitised jäänud keset kalmistut. Varasem peavärav, massiivsete piilaritega jääb kalmistu sisse, peateed palistava allee keskossa. Praegused väravad on madalate kivipostidega ja varustatud sepisvõredega. Ka kalmistu maakividest piirdeaed on uuesti laotud seoses matusteala laiendamisega ida poole. Kalmistu idaküljelt kulgeb tee kiriku juurde. Vahetult kalmistu vastas, üle tee asub bensiinijaam.

Kalmistu on rajatud regulaarsena, ristuvate teede ja eraldatud kvartalitega. Osalt on endist struktuuri rikutud laiendustega kuid kvartalid on enam-vähem endiste mõõtmetega.. Puuderinne on liiga suureks kasvanud ja kalmistul on kohati pime.

Varem rikkaliku hauainventariga kalmistu on jäänud hõredaks, palju riste, samuti muid tähiseid, hauapiirdeid on kõrvaldatud ilmselt pealematuste käigus. Siiski on säilinud rida huvitava kujundusega hauatähiseid ja nende detaile millistest mõned on unikaalsed. Vaatamisväärsusena näidatakse  Voltveti mõisa kupja Prits Ralve kiviristi.Omapärane on Arkadi Irdti veskikivist hauakivi.

 Kivirist.jpg               Ratas.jpg

Kalmistu läänepoolsesse ossa on paigutatud Nõukogude II maailmasõja sõdurite ühishaud monumendiga (mälestis, reg.nr.8313) ja kiviga.

Nõukogude sõdurite ühishaud.jpg        Ühishaud.jpg

Kalmistu lõunaosas asub Kilingi- Nõmme 1937.a. koolipõlengu (filmilindi plahvatuse) ohvrite ühishaud graniitskulptuuriga (skulptor Paul Horma, 1939; mälestis, reg. nr.19576) ja 13 hauakiviga.

 Koolipõlengu ohvrite ühishaud.jpg       Vabadusvõitlejate ühishaud.jpg

 Kalmistu idaküljel asub vabadusvõitlejate ühishaud tagasihoidliku hauakiviga. 1946.a. metsikult hukatud ja maetud Metsa-Tõrsepa talukarjamaal Kõverimäel, maeti 11 võitlejat auavaldustega ümber Saarde kalmistule Aino Lepa eestvõtmisel 1993.a. Ühishauas puhkavad: Saareoks, August s.31.08.1903; Mäesoo, Jahnis s.05.07.1899; Moppel, Karl s.01.01.1923; Vene, Hermann 19.02.1914; Pärn, Karl s.09.08.1917; Hendrikson, Meinhard s.28.10.1924; Leesment, Johannes s.03.11.1925; Leesment, Heino(grupi juht) s.10.12.1923; Kartau, Reinhold s.03.10.1926; Jaanimets, Johannes ; tundmatu „sakslane Ruudi”.

Kalmistu vanemasse, põhjapoolsesse ossa on maetud 1941.a. Liivamäe lahingus hävituspataljoni vastu võideldes langenud ja haavadesse surnud kohalikud mehed.

Liivamäe lahingus hukkunud.jpg