 |
Pirita kalmistu Rummu tee 7 Teenindab Metsakalmistu kontor Kloostrimetsa tee 36 Kontor avatud: E-R 9.00-16.00 Tel. +372 62 39 917
|
Hooldusteenust saab tellida helistades tel. 651 01 01 või täites ankeedi: https://www.kalmistud.ee/Hooldusteenuse-tellimine-6
Siin saate tutvuda kalmistutel pakutavate pinkide, vaaside, laternate ja lillede valikuga: https://www.kalmistud.ee/Tutvustus-2
|
Pirita kalmistule on võimalik sõita ühistranspordiga. |
Pirita kalmistut haldab Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti hallatav asutus Kadrioru Park.
Pisike, männimetsa keskele peitunud surnuaed on Tallinnas erandlik, meenutades pigem mõnd maakalmistut. Kalmistut nimetatakse ka Pirita uueks kalmistuks, vana kalmistu asus kloostrikiriku ees. 1870. aastatel rajatud Kochide perekonna hauakabeli lähedusse suurema kalmistu rajamiseks eraldas Prosalliku talu peremees 0,75 hektarit kartulimaad. Nii ei pidanud enam Iru elanikud, kes olid Jaani koguduse liikmed, matma oma lähedasi kaugel linnas asuvatele koguduse kalmistutele.
Andmed Pirita kalmistu rajamise kohta pärinevad enamalt jaolt pr Maimu Valdeku meenutustest. Pikka aega peeti esimeseks maetuks rootsipärase nimega Mart Pernkvisti, kuid registri korrastusega ilmnes, et M.Pernkvist oli esimene Prosalliku talu elanik, kes maeti uuele kalmistule, aga tegelik esimene matus toimus 1884. aasta detsembri kuus. Mälestus pr Valdekust, kes ühel suvisel päeval hauaplatsi korrastades rääkis loo oma tädi perekonnast kalmistul ekskursiooni läbi viinud muinsuskaitse ametnikule, jääb alatiseks seotuks selle kalmistu ajalooga.
Tänaseks on proua lahkunud igaviku riiki ja leidnudviimase puhkepaiga Metsakalmistul oma lähedaste juures. Kalmistut korrastati 1930. aastatel, remonditi piirdeaiad, kuid kõikide plaanide teostamiseni (mis hõlmanuksid ka kabeli ehitamist, kalmistu laiendamist jne) ei jõutud. Kalmistule on maetud rahvaluulekoguja Madis Odenberg, Tallinna Tehnikumi direktor Enn Nurmiste, Nehatu algkooli juhataja Friedrich Einberg jt. omal ajal tuntud inimesi. Huvitavad on mitmed rootsi rahvusest inimeste hauasambad.
Nõukogude Liidu ajal ehitati kalmistu kõrvale Pirita velotrekk, mitu aastakümmet räägiti kalmistu likvideerimisest ja ametlikult suleti rahula matmiseks 1977. aastal, tulekahjus hävines Pirita kalmistu arhiiv. Alates 1988.aastast lubati taas matmine pereplatsidele.
Tänaseks hõlmab Pirita kalmistu 1,7 hektari suurust territooriumi. Kalmistu on terviklikult muinsuskaitse poolt kaitstud ajaloomälestis. Kalmistul on lubatud olemasolevaid hauatähiseid restaureerida, kuid keelatud on ilma kooskõlastuseta püstitada uusi.
Kalmistut ümbritseb madal, osalt mördita laotud paekivimüür. Surnuaeda ilmestavad mitmed raudaedadega ümbritsetud perekonnaplatsid, vanad marmor- ja graniithauasambad.