Ajalooline ülevaade
Männimetsa alla rajatud Kose kalmistu ajalugu ulatub 19. sajandi esimesse poolde. Vanim osa jääb alevikupoolsesse külge, tähelepanuvääriv on eriti kabeli lähiümbrus ning edasi on kalmistu juba laienenud edela suunas ning aja jooksul lääne suunas pikenedes on kalmistu välja kasvanud teda ümbritsevast maakiviaiast.
Vanimad hauatähised on paeristid ja üks paest hauaplaat, millel on tekst Emilie Adelhelt ja surmadaatum ƚ 1826. Vahetus läheduses on paeristid, mis tähistavad aadlike Mühlenite ja Mannteuffelite haudu. Ammuste matustega matmiskvartal asub kabelist põhja pool ning teisest lõunapoolsest külgväravast lääne poole jäävas osas. Nõukogude aegsel perioodil on kunagisest algusaastate männimetsast säilinud ainult riismed. 1970ndate aastate lõpus on enam harilikke mände langetatud just kalmistu keskmises osas, kus on toimunud ka süstemaatiline ülematmine. Aegade jooksul kalmistu alal kasvanud männik on asendunud rohkete laiavõraliste lehtpuudega, domineerima on hakanud kaseliigid. Märkimisvääriv puude langetamine on toimunud 1980nda aasta 20. oktoobril, millega on kaasnenud hulgaliselt kalmumärkide hävimine.
1923nda aasta sügisel tegid kohalikud ühisused ettepaneku rajada mälestussammas ja 9. septembril 1923ndal aastal kinnitati see ettepanek kiriku täiskogul. 7. septembril 1924ndal aastal otsustati mälestussammas püstitada Kose kihelkonna kalmistule kabeli esisele platsile. Mälestussammas telliti Tallinnast A. E. Jürgensi kivitööstusest ja oli 4,6 meetrit kõrge ning avati pidulikult 5. juulil 1925. aastal. 1941. aastal mälestussammas lõhati kohalike kommunistlike aktivistide poolt ning tükid veeti Pirita jõkke. 1960ndatel lükati muldkeha tasaseks. 1989. aastal püstitati Kose Muinsuskaitse Seltsi aktiivsemate liikmete poolt endisele kohale samasugune mälestussammas osaliselt ka originaalsamba tükkidest, mis Pirita jõest välja tõmmati. 1988-89 valmistati uus alus ja mälestussammas avati taas 17. juunil. Igal aastal asetatakse traditsiooniliselt Eesti Vabariigi iseseisvuspäeval, võidupühal ja Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäeval pärjad ja lillekorvid Kose kalmistul asuva Vabadussõjas ja Esimeses maailmasõjas langenud Kose kihelkonna meeste auks püstitatud mälestussamba jalamile.
Arhitektuuriliselt kujutab mälestussammas endast kabeli läve portaali. Kaheastmeliselt aluselt tõusevad ülespoole kitsenevad nurgelised pilastrid, mis lõpevad kapiteeliga. Sammaste peal on lihtne arhitraav väikese simsi ja sadulakatuse kelbaga. Kelbal on kahel pool stiliseeritud kilbid, millel reljeefne Vabadusristi kujutis. Esiküljel on tekst: "OLE USTAW SURMANI !", sellest allpool, pilastrite vahel orvas mustal graniittahvlil on tekst "Sõjas Eesti Wabaduse eest /a. 1918-1920/ jätsid oma elu järgmised / Kose kihelkonna pojad: ", järgnevad 36 langenu nimed ja nende all "jäljeta kadunud:" ning on lisatud 4 nime". Originaalist erinevalt on taastatud samba esiküljele lisatud tekst "Aastatel 1940...1956 /võitluses, vangilaagrites, /küüditatuina ja põgenikena/hukkunute mälestuseks". Üleval mälestussamba kelba harjal on marmorrist. Samba tagumisel küljel on sõnad: "Sõjas 1914-1918 surnud", millele järgevad 98 nime, nende all on tekst "Jäljeta kadunud" ning 54 nime.