Otsi maetut:

Pealeht > Tallinn > Tallinna kalmistud >

Arhitektuurimälestised

Arhitektuurimälestised Tallinna kalmistutel

Vana-Kaarli kalmistu kabel

Siselinna vana

Vanim säilinud kabel asub Tallinnas Siselinna kalmistul. Vana-Kaarli kalmistu väravaehitis, mis jäljendab Tõnismäel asuvat Kaarli kirikut  ja Rahumäe kalmistu Kaarli kabelit, valmis 1883.aastal. Geniaalne baltisaksa arhitekt projekteeris kalmistule värava, mille ühte külge ta mahutas väikese kabeli ja teise planeeris kalmistu majandusruumi. 

Vana-Kaarli kalmistu värav on projekteeritud Friedrich Axel von Howeni poolt, keda võib pidada üheks produktiivseimaks loojaks sakraalarhitektuuris 19.sajandi  Eestis. Tema projekti järgi on ehitatud Jüri, Rapla, Iisaku kirikud ja ümber ehitatud Kuusalu kirik. Tallinna linnanõunikuna on Howen andnud oma panuse Tallinna arengusse ja teda võib pidada üheks muinsuskaitse liikumise algatajaks Tallinnas.

Kabel on tänaseni kasutuses.

 

 Rahumäe Kaarli kabel

Rahumäe

Kaarli kirikut jäljendav kabelihoone asub Rahumäe kalmistul vanas osas Rahumäe tee poolses küljel ümbritsetuna hauaplatsidest.

1910.aastal Kaarli koguduse peakoosolekul võeti vastus otsus ehitada kogudusele kuuluvale matmisalale kabel.  Algselt sooviti ehitada ühine kabel koos teiste kogudustega, kuid peale aasta möödumist jõuti järeldusele, et koostööst ei tule midagi välja. 1911.aastal  telliti Voldemar Lenderi ehitusbüroolt projekt. Kabeli projekteeris ja ehitust juhtis arhitekt Anton Uesson.  Kabel õnnistati sisse 6.detsembril 1913.aastal

Anton Uesson õppis arhitektuuri Riias ja lõpetades oma õpingud asus elama ja töötama Tallinna. Esimese Maailmasõja aegsel perioodil oli Uesson väga produktiivne arhitekt, tema projektide järgi valmis üle 300 ehitise Tallinnas. Esimese Eesti Vabariigi ajal tegeles ta Tallinna linna juhtimisega, andes linnapeana ja hiljem abilinnapeana oma grandioosse panuse linna ilme kujundamissesse. Tema elutee lõppes Sverdlovski vanglas. Kahjuks on geniaalse arhitekti ja teeneka linnapea matmispaik teadmata, kuid mälestus suurest linnajuhist on igaveseks talletatud Rahumäe kalmistule tema käe all valminud kahe torniga kabelihoones.

Kaarli kabel ei ole tänapäeval kasutusel.

 

Siselinna kalmistu punane kabel

Siselinna punane

Kabel on ehitatud 1920.lõpp – 1930.algus, maapealne osa on väike kabel jumalateenistusteks ja selle all asub hauakamber. Puuduvad andmed sinna maetute kohta ning kabeli ehitamise kohta. On teada, et 1970.aastatel huligaanid rüüstasid hauakambri ja tõid sealt välja maetute säilmed, mis maeti pärast kalmistule maamulda.

Kabeli kohta on legend, keegi ei oska öelda kas vastab ka tõele. Peale revolutsiooni suri Tallinnas  naine, kelle testament kohustas lähedasi teda matma kodulinna Kiievisse. Kuna see ei olnud võimalik ja lähedased lootsid, et nõukogude võim lõpeb peatselt, asetati proua kirst kabeli alla hauakambrisse. Aasta möödus aasta järel aga midagi ei muutunud. Iga nädal käis naise abikaasa kalmistul, laskus hauakambrisse ja veetis seal mitmeid tunde. Jõuluks tõi abikaasa kuuse ja süütas küünlad hauakambris, nii kestis kõik kuni 1940.aastateni, kui Eestisse tuli nõukogude võim. Naise säilmed võeti hauakambrist välja ja meti kalmistule maha ning abikaasa elupäevad lõppesid Siberis vangilaagris.

Kabel ei ole kasutusel

 

 Hiiu-Rahu kabel

Hiiu

Hiiu-Rahu kalmistu asutamine kinnitati Nõmme alevivolikogu otsusega 1919.aastal Nikolai von Glehni kingitud maale. Puidust kabelihoone koos kalmistuametniku eluruumidega ja majandusruumidega valmis alles 1934.aastal. Kabelihoone projekteeris, Nõmmel väga palju ehitisi kujundanud arhitekt, Friedrich Vendach.

Arhitekt Vendach on Nõmmel projekteerinud mitmed eramud ja villad, samuti on tema projekti järgi laohoonest ümber ehitatud kirikuks Nõmme-Rahu kirik. Friedrich Vendach puhkab alates 1984.aastast Rahumäe kalmistul pereplatsil, mis asub ajaloolisel Jaani koguduse matmise alal.

Kabel ei ole tänapäeval kasutusel.

 

Rahumäe kalmistu Pühavaimu kabel

RahumäePühavaimu

 Pühavaimu koguduse kabel valmis 1932.aastal. Teisipäeval 24.juulil toimus kabelis sisseõnnistamise tseremoonia. Samal päeval avati ka kabeli seinal mälestustahvel vabadussõjas hukkunud 16. Pühavaimu koguduse liikme nimega.  Langenute nimede kohale olid kivisse raiutud sõnad „ 1918-1920. Isamaa ilu hoieldes, vaenlase vastu võideldes“  Sõjas hukkunute nimede alla olid piiblisõnad „Ole ustav surmani, siis tahan mina sulle elukrooni anda“  Mälestustahvel hävitati, pikka aega olid seinal säilinud piiblisõnad, kuid need värviti üle 1980.aastate algul, kui kabel taas kasutusele võeti.

Pühavaimu kabeli projekteeris üks  Tallinna tollaseid esikarhitekte Elmar Lohult.

Elmar Lohk oli 1930.aastal väga produktiivne arhitekt ja funk stiili viljeleja. Tema poolt projekteeritud suurehitiste näiteks saab tuua - hotell „Palace“ ja Vabaduse väljak 10 hoone, seega insener Lohk on andnud suure panuse Tallinna peaväljaku ilme kujunemisel.  Elmar Lohk sündis arsti haridusega diplomaadi perekonnas 1901.aastal Vladivostokis ja hariduse omandas Saksamaal. Tema on esimese Eesti vabariigi ajal töötanud Tallinna linnaarhitektina ja hiljem mitu aastat Tallinna Tehnikaülikooli professorina, 1943.aastal lahkus insener Lohk Eestist. Rootsis sai temast tuntuim Eesti soost arhitekt, Elmar Lohk on pälvinud rahvusvahelise tunnustuse haiglate projekteerijana. E.Lohu  elutee lõppes 11.veebruaril 1963.aatal Göteborgis. Insener Lohu pärandi säilimise eest kannavad hoolt tema järeltulijad nii Rootsis ja Eestis. Rootsis on rajatud Elmar Lohu nimeline stipendiumi fond.

Kabel on kasutuses tänaseni.

 Liiva ja Metsakalmistu  kabel

Liiva2

22.septembril 1935 avati Liiva kalmistu kabelihoone piduliku sisseõnnistamise tseremooniaga, mille viis läbi oletatavasti Eesti ühiskonnas tuntud kiriku ja haridustegelane peapiiskop Hugo Bernhard Rahamägi.

Metsakalmistu

Metsa kalmistu kabel valmis 1936.aastal.

Kabeli hooned on projekteerinud arhitekt Herbert Johanson. Arhitektuuri õppis Juhanson Riias ja lõpetas õpingud Dresdenis. Tema kohta on öelnud omaaegsed kolleegid: Kui teised lammutavad esmalt ja siis ehitavad, on Juhanson mees kes ainult ehitab“ Nii valmisid  kabelihoone Liival ja Metsakalmistul ning stiililt väga sarnane suurehitis „Tuletõrje maja“ Raua tänaval. Koos Eugen Habermanniga projekteeris Juhanson riigikoguhoone toompeal, mida peetakse Eesti arhitektuuri tippteoseks läbi aegade. Herbert Juhanson töötas alates 1924.aastast kuni Eestist lahkumiseni Tallinna arhitektuurijaoskonna juhatajana. Seega on Juhanson teine isik Uessoni kõrval, kes omab suurt panust Tallinna linna miljöö kujunemisel esimese Eesti Vabariigi ajal.

 

Hävinenud kirik Siselinna kalmistul

Al_nevski kabel1856.aastal lasid Tallinna kaupmehed Aleksandr Jermakov ja Ivan Germanov ehitada Aleksander Nevski kalmistule kiriku. 9.märtsil 1944.aastal tabas kirikut pomm, kui Nõukogude õhujõud Tallinna pommitasid. Kirikus oli tegev kogudus kuni kirik hävines. 8.märtsil 1944.aastal toimus Aleksandri kirikus viimane laulatus.