Suure-Jaani Johannese kirik
ehitati gooti stiilis kindluskirikuna enne 14. sajandit. Nii Liivi kui ka Põhjasõda jätsid kirikust püsti vaid müürid. Tänasel kujul sai kirik korda aastal 1767. Sisemisi ümberehitusi tehti 19. sajandi viimasel veerandil: valmisid altarisein, kantsel ja rõdud. 1937. aastast on kirikus elekter. Altarisein on Johann Gottfried Mühlenhauseni töö. Altarimaal "Kristus ristil".
Vendade Kriisade 1937. aastal valminud orelit katab Johann Andreas Steini 1804. aastast pärit kaunis hilisbarokne oreli-prospekt. Oreli kapitaalremondi tegi 1998. aastal Hardo Kriisa.
Kirikus on marmorist urnikujuline mälestusmärk kindral Hans Heinrich von Fersenile ning varem kirikuaias seisnud 1598. aastast pärinev rõngasrist, millel nimi Anne Ratccsep ja pesukurikas.
Suure-Jaani kiriku väiksem tornikell on Viljandimaa vanim, valati 1652. aastal Johan Putensi valukojas Stockholmis. Selle ühel küljel on kaunis kalareljeef ja teisel pool kuninganna Kristina rinnakuju medaljonis.