| Eesnimi | Perenimi | Sünniaeg | Surmaaeg | Matuseaeg |
|---|---|---|---|---|
| Olga | Makko | 29.10.1890 | 21.10.1976 | 24.10.1976 |
| Rudolf | Makko | 30.05.1885 | 14.03.1962 | 18.03.1962 |
Rudolf Makko (1885 – 1962) sõjaväelane, VR II/3
Sünd. 30.05.1885 Narva
Surn. 14.03.1962 Tallinn
Rudolf sündis ja kasvas Narvas, lõpetas Narva linna algkooli. Õppis Garlevski töökojas veevärgi eriala. Töötas Tallinnas Dvigateli tehases. 1911 asus ta Helsingisse ja omandas seal autojuhi- mehaaniku kutse. Vabadussõjas võitles alates 01.02.1919 vabatahtlikult Soomusautode Kolonnis. Võitles lahinguis Punaarmee vastu Pihkva rindel. Sai Porhovi all haavata. Veebruarist 1920 oli 4. piirikütipataljoni sidekomandos ja hiljem töökomandos vanemautojuht. Sama aasta aprillis vabastati sõjaväeteenistusest. Temale anti Vabadussõjas sõjaliste teenete eest VR II/3. Peale Vabadussõda töötas ta autojuhi-montöörina Fordi autode esinduses. Hiljem oli autojuht kinnisvarade hindamise ametis ja metallitööstuses Undav. 1925.a. pidas ta Riias taksoäri, siis Narvas autoremonditöökoda ning töötas Narva linnavalitsuses lukksepana. 1943.a. omandas ta keskkütte ja veevärgi oskustöölise kutse. Rudolf Makko oli VRVÜ Narva osak. liige. Nõukogude ajal töötas Tallinnas rahvamajanduse nõukogus kütjana.
Rudolf Makko oli kaks korda abilus. Esimene abikaasa Alviine kellega neil oli ühine poeg Vicktor. Teine abikaasa oli Olga.
Andmed: Autorite kogu „Eesti Vabaduse Risti kavalerid“ Viljandi, 2016;