Maetu otsing


 

Koeru vanale kalmistule on maetud:

 

Maa kalmistu tarvis andis Kapu mõisnik L. von Bremen. Surnuaed asutati 1846. aastal, milline daatum on raiutud ka kalmistu keskel asuvale suurele maakivile millel asub suur rist. Esimene matus oli maikuus 1846, mil sinna sängitati praost, Koeru koguduse õpetaja D. G. Mickwits (1778-1846).

 

Eesti vabaduse eest langenud 1905. aastal:

 

Mart Jürman (1856-1905)                  Vaali

Voldemar Jürman (1882-1905)          Vaali

Johan Stamm   (1870 -1905)              Vaali

Madis Reesev   (1858-1905)               Vaali

Tõnis Uuring (1857-1905)                   Rõhu

 

Eesti Vabadussõjas langenud,  kellede kalmud on teada.

 

Oskar Allweiss (1894-1919)               Ellavere

Johannes Reismann (1895-1919)        Vao

Hans Veinberg (1892-1919)                Metsla

Jüri Kruusmann (1891-1918)               Metsla

Joosep Selter (1882-1919)                    Ramma

Johannes Vaab (1889-1920)                 Vao

Villem Raus (1903.1919)                      Ellavere

 

Koeru kihelkonna tuntud õpetajad ja seltsielutegelased:

 

Heinrich Piigert (1890-1977) Rõhu kooli õpetaja, Kaitseliidu Koeru maleva

                                                pealik.

Jaak Ilomets (1897-1968)  Koeru kooli õpetaja ja seltsielutegelane

Elli Ilomets (1894-1973)  Koeru kooli õpetaja ja seltsielutegelane

Anna Juur (1893-1983) Koeru kooli õpetaja ja seltsielutegelane  

Johannes Juur (1896-1922)                    

Charlotte Elli (1888-1964) Vao ja Udeva kooli õpetaja

Liile Reinik (1899-1977)   Koeru kooli õpetaja seltsielutegelane

Marie Maasikas (1885-1951) Koeru seltsielu agar tegelane.

Helgi Laidmaa (1899-1993) luuletaja Kalju Lepiku ema.

Leho Laidmaa ( 1902.1973) Koeru postkontori ülem ja mitmete seltside juhtiv

                                              tegelane.

 

 

 

 

Koeru uuele kalmistule on maetud:

 

Roopi Hallimäe (1908.1969) õpetaja, astronoom ja luuletaja.

Helene Selter-Hallimäe (1899-1969) Puhmu kooli juhataja

Alfred Saldermann (1900-1933) Kaitseliidu Koeru maleva pealik.

Aleksander Aas (1894-1959) Väinjärve vallavanem, seltsielutegelane.

Martin Ahe (1904-1993) Väinjärve vallavanem, seltsielutegelane.

 

Anton Pikkpärg (1897-1972) Koeru, Väinjärve ja Vao koolide juhataja,                                                                                                                                         

                                              kohaliku seltsielutegelane ja kodu-uuria.

Olümpiada Pikkpärg (1902-1992) Väinjärve ja Vao kooli õpetaja.

Linda Jaagusoo (1901-1971) Koeru kooli õpetaja ja seltsielutegelane.

Heinrich Jaagusoo (19o8-1979) Koeru kooli õpetaja ja seltsielutegelane.

Linda Lindsalu (1910-1983) Koeru kooli õpetaja ja seltsielutegelane.

Evald Lindsalu (1909-2000) Koeru kooli direktor.

Gunhard Rundu (1927-1991) Koeru kooli direktor ja seltsielutegelane.

August Tohvert (1908-1983) Koeru kooli õpetaja ja seltsielutegelane.

Alma Sepp (19o4-1980) Koeru kooli õpetaja, kodu-uuria.

Linda Heinsoo (1916-2008) Koeru kooli õpetaja ja seltsielutegelane.

Robert Kutti (1918-1998) Koeru kauaaegne näitejuht ja kultuuritegelane.

Ilmi Arula (1936-2010) Koeru kooli õpetaja.

Mait Raudsepp (1946-2010) Koeru kooli õpetaja ja seltsielutegelane.

Tiit Heinsoo (1943-1994) Koeru kultuuri- ja seltsielutegelane.

Jaan Kikas (1912-1996) tuntud Koeru proviisor, bibliofiil ja koduloolane.

Epp Tudelepp (1973-1994) „Estonia“ laevakatastroofis hukkunud.

Tarvi Pihlak (1976-1994) „ Estonia“ laevakatastroofis hukkunud.

Arnold Haavasalu (1914-2009) tuntud kodu-uuria Abajalt.

 

 

 

 

 

 

                                              Koeru kirikuaeda on maetud:

 

On teada, et kuni 18. sajandi 70. aastateni maeti kõik Koeru koguduse liikmed kiriku põranda alla. Altari põranda all oli mõisnike, veidi eespool kirikuõpetajate ühishauad. Teised maeti kuni tornini põranda alla.1773. a. keelati kirikusse matmine ja hakati matma kirikuaeda. Vanim säilinud haud kirikuaias on Henriette v. Benckendorffi (surn. 1817) matmispaik. Kiriku lähedal asuvad kohalike parunite Wredede, Bremenite, Knorringute, Brevernite,Vrangelite perekonnaplatsid, mis on tavapäraselt ümbritsetud raudaiaga.

Kiriku põhjapoolse külje lähedal on dekabristide ülestõusust osavõtnud Karl von Wrede (1804-1881) puhkepaik.

Kirikuaia põhjaservas asunud kabelis ( kabel lammutati 1850nendat aastate paiku  säilinud on vundament), on maetud maailmakuulsa loodusteadlase Piibe mõisas sündinud Karl Ernst von Baeri (1792-1876) vanaema Anna Louise, teadlase ema Juliana Louise (1764-1820) ja teadlase vend Ludvig Heinrich Magnus von Baer (1789-1834), kes oli Piibe mõisa omanik aastatel (1817-1834).

Kiriku idapoolse otsa lähedal asub Baeride matmispaik, kuhu on maetud teadlase omaksed:

1. Karl Ernsti poeg Alexsandr (1826-1914);

2. Alexsandri naine Caecilie (Cäcilie) (1833-1881);

3. Alexsandri poeg Aleksander Reinhold (1856-1917);

4. Reinholdi naine Dagmar (1856-1908);

5. Karl Ernsti poeg Hermann Theodor (1826-1866);

6. Alexsandri poeg Woldemar Magnus (1866-1898);

7. Alexsandri poeg Karl Woldemar (1859-1877);

8. Hermann Theodori poeg Hermann August (1862-1863).

 

 

Reinhold Tuglas (1848-1891) Koeru koguduse kauaaegne köster ja koorijuht.

Juhan Jõgi (1907-1989) Koerus 21 aastat pastoriametit pidanud.

Helmi Merilo (1915-2006)  Koeru kooli õpetaja ja seltsielutegelane.

Valdur Villand ( 1904-1957) Koeru direktor ja seltsielutegelane.

 

 

                                   Eesti Vabadussõjas langenud:

 

Kirikuaeda on maetud teadaolevalt 7 langenut. Kahjuks neist kolme nimi on teadmata. Kalmud asuvad kirikust lõuna poole. Esimene kalm suure kase all.

 

  1. Veinberg, Artur-Heinrich  (1899-1919)
  2. Nimi teadmata.
  3. Pukk, Juljus-Albercht (1882-1919)  
  4. Nimi teadmata
  5. Veinberg, Johannes (1899-1919)
  6. Nimi teadmata.
  7. Potmann, Johannes (1897-1919)