Tere tulemast Hageri kalmistu kodulehele!
 |
|
 |
Hageri kirikuaed Hageri kirikuaia kalmistu
|
Hageri kirikuaia kalmistu:
Hageri esimene kirik ehitati taanlaste poolt ajavahemikul 1219-1254. Arvata samast ajast saab alguse ka Hageri kirikuaia lugu. Siin on sajandite jooksul leidnud oma viimse puhkepaiga väga paljud kihelkonna inimesed – kui paljud täpselt, on raske isegi oletada. Katkuaastatel, mil vikatimehest ei jäänud puutumata pea ükski pere ega talu, ei jõutud kõiki surnuid kirikuaeda toimetada, vaid matmisteks tuli kasutada ka endisi külakalmistuid või ühishaudu. Üldlevinud on arvamus, et külakalmistutele matmine oli Eestis väga levinud kuni 1720. aastani. Vaimulikud, mõisnikud ja muu härrasrahvas, aga ka üksikud jõukamad talupojad maeti kiriku põranda alla selleks ehitatud matmiskohtadesse. Vanimad hauatähised Hageri kirikuaias on 17. sajandist pärinevat kolm ratasristi, neljandat mäletatakse, kuid see on tänaseks hävinenud. 1773. a andis Vene keisrinna Katariina II välja ukaasi, millega keelati surnute matmine kirikutesse ja kiriku juures asuvatesse kirikuaedadesse. Sellest tulenevalt osteti 1776. a Mäeküla mõisnikult von Mohrenschildtilt uue kalmistu tarvis maad suuruses 60 x 60 reinimaa sülda, mis praeguses arvestuses oleks ca 1,2 hektarit. Kirikuaed matusepaigana võeti oletatavalt aga taas kasutusele juba 19. sajandi keskpaiku – põhjuseks tõenäoliselt Hageri kalmistul asuva matusekabeli hävimine. Hauaplatsi ostmine kirikuaeda sai võimalikuks siiski vaid väga üksikute privilegeeritud inimeste ja nende perekondade tarvis. Täna on kirikuaias võimalik eristada üle 40 matuseplatsi, nendest 28 on ümbritsetud raudaiaga. Viimane matus, pea sajandivanusele pereplatsile, toimus aastal 2009.
Hageri kalmistu:
Uus surnuaed rajati kirikust umbes kilomeeter põhja poole, endise Sutlema-Mäeküla mõisate maadele ja on oma algselt pindalalt 1,2 hektarit (60 x 60 reinimaa sülda) laienenud tänaseks 7,35-le hektarile (vt kalmistu plaanide alt „Hageri kalmistu kujunemise skeem“). Matmistega alustati siin 18. sajandi lõpul. Hageri kalmistu on kihelkonna rahva matusepaigana olnud kasutuses ligi 240 aastat ja kuigi täpset maetute arvu pole enam võimalik kindlaks teha, võib see hinnanguliselt ulatuda 35 000 piirimaile.
Tänasel päeval toimub kalmistule sissepääs kahe peavärava kaudu, väravatega külgneva kalmistuaia põhjalikum renoveerimine toimus viimati 2000-ndate aastate alguses. Kalmistu on olnud ümbritsetud maakivilaotisega, kõige vanema osa müürialus on mattunud pinnasega, kuid maastikul suures osas siiski veel jälgitav.
Kalmistu lääneservas asub täiskelpkatusega kivikabel (~ 4,5 x 11 m), kahepoolsed uksed, kaks kitsast ümarkaarega akent. Varasem matusekabel võis olla mõõtudes ~ 28 x 11 meetrit, hävis tõenäoliselt 19. sajandi I-poolel. Kabeli taga paikneb paekivist hauakamber, mille ees Ungern-Sternbergide suguvõsavapiga postament ja eriliselt uhke kivirist dateeringuga 1853.
2013. aastal paigaldati Hageri kalmistule mälestuskivi siia maetud kahele baltisaksa kunstnikule, Gottlieb Weltele (1745/49-1792) ja Gustav Adolf Hippiusele (1792-1856) – nende algsed hauakohad ei ole teada. Kalmistut kaunistavad mitmed kunstiteosed. Tuntumad neist muidugi Anton Starkopfi skulptuurid “Väsinu” (1958) ja “Saarepiiga” (1960), mis asuvad Mikuri talu perekond Tammede hauaplatsil, ning sellest mitte kaugel Starkopfi vanemate ja venna hauaplatsi graniitsambal bareljeef „Külvaja.“
Restaureeritud on hävimisohus olevaid vanu hauatähiseid – täiesti uue elu on saanud von Huenede hauamonument, taastatud von Mohrenschildide hauasammas koos seda ümbritseva raudaiaga, köster Schönrocki paekivist hauaplaat, von Peetzide raudrist, omale alusele tagasi tõstetud ja puhastatud perekond Tasmuthi hauaplaat. Väga ilusa tulemuse on andnud Feldmannide perekonnaplatsil oleva plekkvannpärja restaureerimine.
Põhjalikumat teemakäsitlust Kohila valla kalmistute ajaloost saate lugeda Kohila Vallavalitsuse poolt välja antud 588-leheküljelisest artiklite kogumikust „Hageri kihelkond - aja lood“ (Kohila 2018, trükk: Tallinna Raamatutrükikoda).
https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/136993