• Maetu otsing


  • Kalmistu otsing


Hindrik (Heinrich) Prants (1858 – 1932) ajakirjanik, ajalooharrastaja, tõlkija
Kultuurilooline haud   (Ajakirjanik)
Tallinn Rahumäe kalmistu, V, PA CI, 21-7, kirstuplats
Laadimine
Maetud
Eesnimi Perenimi Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Elmar Moks 30.07.1908 07.03.1969
Anna Prants 04.10.1942
Anna Prants 08.10.1943
Endel Prants 01.01.1914
Helmi Prants 22.07.1984
Hindrek Prants 28.02.1858 19.11.1932 20.11.1932
Lembit Prants 06.11.1905 24.11.1963
Anni Prulen 10.09.1942
Linda Veski 22.07.1986

 

Hindrik  (Heinrich) Prants (1858 - 1932) ajakirjanik, ajalooharrastaja, tõlkija

Sünd. 12.03. 1858 Loosi v.
Surn.  17.11.1932 Tallinn
HP sündis Võrumaal Vastseliina khk. Tohkri talu peremehe, möldri ja kupja pojana. Õppis Loosi saksakeelses mõisakoolis 1866 - 73 ja Vastseliina  khk-koolis 1873-74. Täiendas end korduvalt Helsingi ülikoolis kursustel. Vahepeal oli kodus põllutöid tegemas, siis töötas TÜ  silmakliinikus teenrina 1883-86. Tartus elades puutus kokku tollase eliidiga, muuhulgas ka K.A.Hermanniga,  kelledel oli tema peale suur  vaimne mõju. Oli ka ajaleht POSTIMEES toim. liige 1888-93 ja 1902-06 ajak. LINDA toimetaja Pärnus 1894 - 1902,  oli ka  RISTIRAHVA PÜHAPÄEVA LEHE tegevtoimetaja 1906 - 19. 1918.a oli ka baltisaksa TALLINNA PÄEVALEHE  vast. toimetaja (siin tuleb märkida et HP oli veendunud rahvuslane, balti-saks. lehe juurde sattus petlike lubaduste ja majandusraskuste tõttu, ta polnud mingi oportunist, vaid kannatas baltlaste valede pärast närvihaiguse all), MEIE KIRIKU  toim. liige 1920-30. H P alustas eesti ajalehtedele kaastööd 1875. aastal. Tema kirjutisi leidub pea kõigis eesti ajalehtedes. Kirjutanud ka Rootsi, Saksa, eriti aga Soome ajakirjandusele, viimases tutvustas Eesti elu soomlastele ja Soome olusid eestlastele. Kodus isatalus elades kogus J.Hurdale rahvaluulet, peamiselt teotses Alutaguse ja Setumaa piirkonnas. Setumaal kohtus ka Elise Aunaga (maetud Rahumäele) kelle luulet ta sügavalt tunnustas ja kellega jäi eluaegseks sõbraks. HP vähese ilukirjandusliku loomingu algust tähistab algupärane jut. KOLM TÕOTUST (1886). Avaldas õpetlike lugemispalade kogu KÜLALEIB (1898), koostas ka temaatilise kog. ARMASTUSE KEELED ja Türgi-Kreeka sõda käsitleva SÕJA RAAMATU (1898).
HP oli Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Kirjanduse Seltsi liige. Varakult tekkis hõimuhuvi, ta oli üks Eesti hõimuliikumise algatajaid.  HP kirjutas soomeugrilaste ajaloolisest arengust raamatud: SOOME SUGU RAHVASTE AJALOOLINE ARENEMINE (1911), SOOMESUGU RAHVAD VENERIIGI RAJAMISEL (1911) ja SOOME SILD (1919). H P ajaloohuvist on sündinud raamatud EESTIMAA VENERIIGI ALLA SAAMINE (1910), EESTI RAHVA AJALUGU I-II (1912-13), TUHANDE AASTANE TALLINN (1920) ja EESTI VANEM AJALUGU (1920). Olulise tähtsusega on kultuurilooline uurimus EESTI KAUBALAEVA-SELTS LINDA (1913) ja mälestusraamat MINU ELUKÄIK: MÄLESTUSI JA PÄRIMUSI (1937), oli üks koguteose VIRUMAA (1924) autoreid. HP on käsitlenud eesti ajakirjanduse vanemat ajalugu ajakirjanike albumis ÕITSITULED (1923-1927). Osales ühe tõlkijana K. O. Lindequisti ÜLEÜLDISE AJALOO (1903-1911) ümberpanemisel, tõlkis C.Doyle'i SALAPOLIZEI. SHERLOK HOLMES´I IMELIKUD UURIMISED (1898) ja Y-S. Yrjö-Koskise raamatu TEATED SOOME-SUGU MUINASAJAST JA TEISED ÕPETLIKUD JA LÕBUSASISULISED LUGEMISED (1894).
HP eluloole lisab värvi veel üks asjaolu: nimelt pärines ta vennastekoguduste ringkonda kuuluvast perekonnast. Vennastekoguduste mõju rahvuslikule liikumisele on üldteada, samuti nende roll kirjaoskuse levikul. HP aga lisab veel ühe huvitava tahu: vennaste mõju eesti elulugude traditsiooni sünnile. Nimelt olid vennastekogudustes juba 18. ja 19. sajandi vahetusel käsikirjalised elulood õige rohkesti levinud ja see aitas levitada eestlaste seas arusaama sellest, mis moel peaks üht elulugu kirjutama. HP oli silmapaistev ja viljaks ajalooliste teadmiste levitaja  laiades rahvakihtides.  Kasutas pseudonüüme Nemo, Rustikus, Heinrich, Sõber, H. P. jt.
Abiellus 1900.a. Anna Kuusmann´'iga, kes aitas meest toimetustöös, aga luuletas ka ise.Tuntud on tema sõnad laulule: OLI VANA TALUTUBA.... Abikaasad puhkavad kalmistul kõrvuti.
Vanas eas elas HP Valgamaal  Tõllistes Liiva külas.
Andmed: K.Laane ERAARHIIV; EBL, Tartu, 1926-29; EKL, Tallinn, 2000; H.Prants MINU ELUKÄIK, Tallinn, 2010; http://krzwlive.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=328&table=Persons

Loe lisaks....