• Maetu otsing


  • Kalmistu otsing


Ando Keskküla (1950-2008) maalikunstnik ja EKA rektor
Kultuurilooline haud
Tallinna Metsakalmistu, U, KU2, 6/4, kirstuplats
Laadimine
Maetud
Eesnimi Perenimi Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Ando Kesküla 24.03.1950 29.03.2008 05.04.2008

Ando Keskküla (1950-2008) maalikunstnik ja EKA rektor
Sünd. 24.03.1950 Pöide v.
Surn.  29.03.2008 Tallinn
Ando sündis Saaremaal inseneri ja raamatupidaja perre. Ta õppis a-st 1957 Tallinna 34 8-kl koolis, lõpetas 1968.a.  Tallinna 46kk-i. Jätkas õpinguid ERKI-s. Ando Keskküla lõpetas ERKI disaini eriala 1973.a-l. Disain oli siis üsna uus distsipliin terves N Liidus ja selle õppeprogrammid olid Eesti meeste, eeskätt kateedri juhataja Bruno Tombergi tehtud. Sinna oli pikitud 20. sajandi moodsa keskkonnakultuuri elemente, abstraktseid kompositsioone, mis näiteks sotsrealismis kümbleval maalierialal olid võimatud. Kuid disaini õppides ei unustanud Ando oma peamist huvi – maali.  Juba õpingute ajal  sööstis Ando  meteoriidina Eesti kunstiellu avangardkunsti rühmituse SOUP’69 koosseisus, ta oli üks popkunsti Eestisse toojaid.   1970ndate keskel tõid jahedad, hüperrealistlikus laadis maalid  talle kiire tunnustuse ja maalikunsti uuendaja maine, ta oli maalikunstis ka üks esimesi postmodernismi esteetika vastuvõtjaid. 1990 ndate alguses tekkinud huvi interaktiivse ja interdistsiplinaarse elektroonilise ja meediakunsti vastu süvendasid õpingud Hollandis 1994. aastal. Ando Keskkülast sai kõige uue ja radikaalse apologeet Eesti visuaalses kunstikultuuris. Vaheda sotsiaalse närviga kunstnikuna ja võimeka administraatorina täitis ta olulisi tippjuhi ametikohti Eesti kunstielus olles a- il 1974-1977 Eesti Kunstnike Liidu konsultant, a-il 1977-1987 Eesti NSV Kunstifondi peakunstnik, 1989 – 1992 Eesti Kunstnike Liidu esimees, a-st 1985 Kunstiakadeemia õppejõud, 1993. aastast professor ning alates 1995  - 2005 Eesti Kunstiakadeemia rektor. 1976. a-st kuulus ta Eesti Kunstnike Liitu ja 1989.a-st Eesti Disainerite Liitu. Ando oli esimene hüperrealismi viljeleja: ÕHTU (1975), RAND II (1976), ATELJEE (1977). Ta ilmutas innovatiivsust, tegeldes  1960ndatel popkunsti, happening’i, 1970ndatel hüperrealismiga.  1980.a-te alguses lisandus huvi  pildi kui illusiooni ja füüsilise objekti suhete vastu: VAADE VÕÕRALE LINNALE  I-II (1982). 1990ndate alguseks jõudis tema uudsusjanu oma loomulikku sängi: ta hakkas tegutsema uue meedia, tehnoloogilise ja digitaalse kunsti alal. 1992.a. alguses sai ta selles vallas esimesena katsetada suures mahus, millest teised kunstnikud võisid vaid unistada: ta kujundas Sevilla EXPO.  Ando Keskküla installatsioon koosnes paarikümnest telerist, kõigil Eesti inimeste portreed. Ruumi läbis Jüri Okase kujundatud roostekarva metalltasapind. Paas koos elektroonilise tehnoloogiaga kujunes Ando Keskkülale 1990ndate  alguses ürgmateeriaks, millest võiks toituda eestlase alateadvus. 1993. aastal kureeris Ando Keskküla Sorosi keskuse aastanäitust AINE-AINETA. Paigutades need taotlused rahvusvahelisse konteksti, astub näituseidee, ka Sirje Helme kaastöö ja kataloogi tekst, elavasse diskussiooni tänapäevalgi. 1995. aastal korraldasid Ando Keskküla, Sirje Helme ja hollandlane Eric Kluitenberg konverentsi  INTERSTANDING. Understanding Interactivity.  ( INTERSTANDING:.Interaktiivuse mõistmine) probleemiasetuselt ja ambitsioonikuselt ühe esimestest Ida-Euroopas. 1994. aastasse jääb  Ando Keskküla idee rajada Kunstiakadeemiasse multimeediakeskus. 1996. aastal osales ta São Paulo biennaalil interaktiivse tööga KOHTUMINE ENDLIGA.  Vaatajal oli võimalus oma liikumisega ENDEL püsti tõsta, istuma ja lamama panna. 1999. aastasse jääb Ando Keskküla olulisim kunstibiograafiline episood: esinemine Veneetsia biennaalil koos Peeter Pere ja Jüri Ojaveriga. Ando Keskküla HINGUSES tantsis kaks rõõmsat alasti vanameest, keda vaataja sai oma liikumisega ruumis mõjutada. 2000.a-st tegeles Ando Keskküla ühe partnerasutuse juhina ISEA Eesti osa korraldamisega ja see on olnud suurim Eestis läbi viidud rahvusvaheline  uue meedia üritus, mis toimus 2004. aastal Helsingis ja Tallinnas.
Ando Keskküla oli maailmahuviline. Teda köitsid nii elu kui kunst ning ta võttis elu disainimist samamoodi kunstina. Ando oli suur lugeja. Ta oli võimeline mitte ainult kultuuri puududutavat, vaid paljusid elusfääre analüüsima, ka on tema maalid analüütilised. Neis piltides on realiseerunud selge soov, huvi ja teadmine, kuidas sõnumit edastada, tõdes tema  koolivennast kolleeg Andres Tolts. Ando Keskküla produktsioon ei olnud väga suur, sest ta oli  eluaeg pidanud maalimise kõrval ka mingit administratiivset töökohta: alates kunstnike liidu noortesektsiooni ametnikust kuni kunstiakadeemia rektorini. Kaasaegsete sõnul panustas Ando Keskküla tohutult uuenduslikesse ideedesse Kunstnike Liidu töökorralduse nüüdisajastamisel ja Kunstiakadeemia rahvusvaheliste sidemete loomisel. Ando Keskküla huvitas film ning ta on oma nime eesti kultuurilukku jäädvustanud mitme animatsiooni ja mängufilmi kunstnikuna. 2001. aastal autasustati Ando Keskkülat Valgetähe IV klassi ordeniga. Kunstniku maaliloomingu silmapaistvaid näiteid on Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi ja Tallinna Kunstihoone Fondi kogudes ning Ludwigi Muuseumis Kölnis.
Ando Keskküla elukaaslane oli kunstiteadlane  Sirje Helme.
Andmed: EKABL, Tallinn, 1996; EESTI KUNSTI AJALUGU 6 kd. 2.osa, Tallinn, 2016. kultuur.postimees.ee/1776205/in-memoriam-ando-keskkuela www.saartehaal.ee/2008/03/31/suri-kunstnik-ando-keskkula; www.sirp.ee › Artiklid › Keele Infol;

 loe lisaks...