• Maetu otsing


  • Kalmistu otsing


Johann Martin (1893 – 1959) kergejõustiklane, kiiruisutaja ja sporditegelane
Kultuurilooline haud
Tallinna Metsakalmistu, V, SV, 2/9, kirstuplats
Laadimine
Maetud
Eesnimi Perenimi Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Johann Martin 02.01.1893 21.12.1959 25.12.1959

Johann Martin (1893 – 1959) kergejõustiklane, kiiruisutaja ja sporditegelane
Sünd. 02.01.1893 Riia
Surn. 21.12.1959 Tallinn
Omaaegses ajalehes kirjutati Johann Martini kohta, et ta on sündinud Riias Viljandimaa eestlaste pojana. Riia kommerts-kauband. kooli lõpetanud, töötanud 1911. aastast tänini suuremates tehastes raamatupidaja ning kontori juhatajana Riias, Tallinnas ja Tartus. Suur huvi poisikesest saadik seltskondlise tegevuse, eriti spordi vastu. Viimase kohta alghariduse saanud oma keskkooli võimlemisõpetajalt. Sportima hakkas 1905 vendade Oskar ja Paul Liidi eestvedamisel (Oskar Liit püstitas 1907 kaugushüppes Venemaa rekordi 5.99). Õpilasena võisteldes saavutanud edu, tekkis huvi võimeid katsuda ka väljaspool. Harrastas kergejõustikku, ujumist, uisutamist, võimlemist ja jalgrattasõitu. Parimaid tulemusi saavutas teivashüppes. Kordas 1910 3.36-ga Venemaa rekordit, oli 1913 ja 1914 Venemaa mv-tel 1., 1910 ja 1911 2. ning 1915 ja 1916 3. Osales 1912 Stockholmi OM-il Venemaa ja 1920 Antverpeni OM-il Eesti koondises, kuid mõlemal korral jäi eelvõistlusel algkõrgus ületamata (teistel andmetel ületas 1920 OM-il 3.30). Eesti mv-tel võitis 1918–1927 teivashüppes 2 kulda (1920 ja 1925), 1 hõbeda ja 2 pronksi ning kõrgushüppes 1 pronksi. Kuulus 2 korda Eesti koondisse. Kiiruisutamise mv-tel võitis mitmevõistluses 4 hõbedat ja 7 pronksi ning üksikdistantsidel 19 hõbedat ja 21 pronksi, jäädes peamiselt alla oma andekale õpilasele Aleksander Mitile ja Christfried Burmeistrile. 1934 kuulus esimesel Eesti-Läti maavõistlusel 41-aastasena Eesti koondisse, järgmisel (1935 Tartus) oli peakohtunik. Parimaid tulemusi: kergejõustikus 60 m 7,2, kõrgus 1.72, teivas 3.50 (1914); kiiruisutamises 500 m 48,1, 1500 m 2.37,5, 5000 m 9.14,0. Kuulus jääpallis Eesti mv-tel 2. koha saanud Tartu KALEVI meeskonda. Oli 1920–1925 Tartu KALEVI esimees, a-st 1926 Tartu VEESPORDIKLUBI esimees; Tartumaa SPORDILIIDU asutaja (1932) ja spordinõunik 1933. KERGEJÕUSTIKULIIDU revisjonikomisjoni esimees (1935). 1945–1958 valiti mitu korda KIIRUISUTAMISSEKTSIOONI  juhatusse ja kohtunikekogu esimeheks. 1958 juhtis korralduskomisjoni esimehena Tallinna SPORDIVETERANIDE KOONDISE põhikirja koostamist ja asutamiskoosolekut. Tartu KALEVI auliige (1931). Töötas a-st 1911 Riias, hiljem Tallinnas ja Tartus raamatupidajana. Oli Eesti Punase Risti V klassi teenetemärgi (1940) kavaler.
Tema kohta kirjutati, et Johann Martin oli väga populaarne ja tuntud, kes ei puudunud üheltki Tartu spordisündmuselt. Oli ta siis  kas tegelik võistleja, ülemkohtunik, nõuandja või  päevapiltnik. Iseloomult tagasihoidlik, oma ülesannetes alati leidlik ning rahulik otsustaja, ägedust pisut näitav vaid siis, kui tõesti kusagil mingi „häbemata ülekohus” on sündinud.  Mitmekesisem ja vastupidavam sportlane ja spordijuht, kes kõikides spordiharudes „kodus“. Intelligentseim Eesti sportlastüüp, kes esines nii sportlasena, kui kohtunikuna äärmiselt delikaatselt, seistes kui raud õiguse eest. Nooremaile oli ta ihaldatavaks eeskujuks.
Andmed: ESBL, Tallinn, 2011; TARTU KALEVI JUUBELIALBUM 1901–1926; R. Toomsalu, ÜKS KEVADE JA ÜKS SUVI,Tallinn, 1993; EESTI SPORDILEHT  nr. 33/34, 1931;