Rein Aun võitis 1964.a suveolümpiamängudel kümnevõistluses hõbemedali

Kultuurilooline haud

V, C I, 9-1, 6-kohaline kirstuplats

Maetu Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Jaan Aun 28.01.1951
Johannes Aun 07.09.1943 17.09.2001 26.09.2001 13:00
Rein Aun 17.03.1995
Salme Aun 16.09.1993
Tiit Aun 28.01.1951
Vello Aun 16.01.1944
Maie Laineste 02.08.1990
Ebe-Kai Oviir 06.03.1944 26.08.2024 05.10.2024 09:00
Rein Aun (5. oktoober 1940 Liiva, Nõmme – 11. märts 1995 Tallinn) oli eesti kergejõustiklane (kümnevõistleja), kes võitis 1964. aasta suveolümpiamängudel kümnevõistluses hõbemedali. 1968. aastal püstitas ta maailmarekordi viievõistluses. Elukäik 1960. aastal lõpetas ta Tallinna 18. Keskkooli ja asus Tartu Riiklikku Ülikooli kehakultuuri õppima, ülikooli lõpetas 1969. aastal.[1] Ta töötas Kalevis, KSMK-s, Tööjõureservides ja Schnelli kergejõustikuklubis treenerina, Kergejõustikuliidu peasekretärina ja Tallinna Sadamas administraatorina. Tema nimekaim kümnevõistlejast õpilane oli Sven Reintak. Aun oli kümnevõistlusklubi Dekatlon üks asutajaid ja president.[1] Sportlaskarjäär Aun alustas kergejõustikutreeninguid 1955. aastal Spartakis Vladimir Žulini käe all. Kümnevõistlusega hakkas tegelema 1957. aastal ning püstitas 1959. aastal Nõukogude Liidu noorterekordi. Ülikoolis õppides sai tema treeneriks Fred Kudu. Kümnevõistlus 1964. aasta Tōkyō olümpiamängudel kogus ta (Nõukogude Liitu esindades) 7677 punkti (uue arvestuse järgi 7842 punkti; alade tulemused: 10,9 – 7.22 – 13.82 – 1.93 – 48,8 – 15,9 – 44.19 – 4.20 – 59.06 – 4.22,3) ning tuli sellega hõbemedalile. Samal aastal sai ta ka Nõukogude Liidu meistrivõistlustel hõbemedali, samuti hõbemedali Liidu sisemeistrivõistlustel kuuevõistluses.[1] 1964. aastal püstitas ta kümnevõistluses kaks Eesti NSV rekordit: kõigepealt 7813 ja siis 7842 punktiga. Mexico OM-i eelsetel aastatel püstitas ta ka Nõukogude Liidu rekordid 7979 ja 8026 punktiga (10,5 – 7.07 – 14.98 – 1.83 – 49,4 – 15,2 – 47.52 – 4.30 – 68.40 – 4.38,6). Euroopa meistrivõistlustel 1966. aastal sai ta 7378 punktiga 5. koha. Kuldmedali võitis Aun nii 1967. kui ka 1968. aasta Nõukogude Liidu meistrivõistlustelt. 1968. aasta México olümpiamängudel ta katkestas. Selle aasta parima tulemuse saavutas ta Leninakanis 18. augustil 1968: 7898 punkti (10,5 – 7.07 – 14.98 – 1.83 – 49,4 – 15,2 – 47.52 – 4.30 – 68.40 – 4:38,6). Sportlaskarjääri jooksul osales ta 49 kümnevõistlusel, millest lõpetas 43. Kokku võistles ta 11 korda Nõukogude Liidu koondises (1964–1970) ja 16 korda Eesti NSV koondises (1959–1971).[1] Viievõistlus Viievõistluses püstitas ta 18. juulil 1968 Tartus maailmarekordi 4079 punktiga (uue punktitabeli järgi 4273 punkti, mis on siiani kehtiv Euroopa rekord), alade tulemused: 7.33 – 72.26 – 21,9 – 50.06 – 4.34,5).[1] Tunnustus 1960 – NSV Liidu meistersportlane 1964 – Kalevi auliige 1967 – suurmeister Isiklikku Rein Auna peres oli neli venda ja õde. Tema esimene abikaasa Ebe-Kai Aun on spordipedagoog, nende poeg Martin Aun on olnud elukutseline jalgrattur.