Raimond Valgre(1913-1949)

Raimond Valgre haud. Loe lähemalt...
 

Raimond Valgre (1937.-ni Tiisel) (1913-1949) helilooja ja akordionist

Sünd.07.10.1913 Riisipere v.
Surn. 31.12.1949 Tallinn

Sündis kingsepa perekonnas. Peres oli peale Raimondi veel kaks last Evi ja Enn. Pere kolis hiljem Raplasse. Sellest, kuidas tärkas Raimondi muusikahuvi on üsna vähe teada. Kooliteed alustas RV juba enne oma seitsmendat sünnipäeva, aasta pärast jätkus tema koolitee Paides, kus ta alustas ka klaveriõpingutega. 1926 aasta sügisel astus Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ehitustehnikat õppima. Lõpetas 1931.a. Läks kaitseväkke. Viimased sõjaeelsed suved veetis Valgre Pärnus, mängides sealses Rannasalongis. RV elust on tänaseks palju kirjutatud. Siinkohal meenutame RV-t tema ühe 2001.a.elusoleva  sõbra G.Metssalu (RAM-i kvartett)  jutustuse  läbi. GM kohtas RV-t esmakordselt koolipoisina 1937. a. restoran ASTORIA-s, mis asus praeguse Kirjanike Maja kohal (hävis 1944). RV oli joonud, ehkki enne sõda jõi ta harva. Neil tekkis lühike vestlus millest selgus et RV lemmiklaulja oli juba tollal Bing Crosby, kelle hääl ka RV enese lauluhäält meenutas. Lähemalt tuttavaks said GM ja RValgre 1939. a. suvel Pärnus. Siis sattus GM mängima Ammende villasse, kus tollase kasiino orkestris mängisid peale tema Karl Aaviku vanad mehed. Pärnus liikus R V tol ajal ringi oma esimese suure armastuse, 19-aastase Alice Feilletiga, kelle isa oli prantsuse diplomaat Moskvas ja kes segastel aegadel jäi kadunuks. AF oli  Pärnu plika ja ema poolt eestlanna, RV-ga rääkisid nad inglise keeles. Armastus viis paari ka ühise muusika loomisele. Alice kirjutas RV-le laulu jaoks sõnad. Seal sündis ka laul MUINASLUGU MUUSIKAS, mille RV oma lemmikpillil, kitarril, GM-le ette mängis. 1939.a. sügisel mängiti see esmakordselt ette  suuremale publikule Tallinnas DRAAMATEATRI keldrisse ehitatud  nooblis restoranis. GM mainib, et pillimehena RV tol ajal tunti, aga heliloojana oli ta siiski praktiliselt tundmatu. Sõda lahutas G M  RV-st. RV mängis 1941. a. suvel Pirita bussijaamas koos sõpradega, kui vene patrull sisse tuli ja nad kinni nabis ja otse rindele Venemaale saatis. RV oli ihult ja hingelt lääne orientatsiooniga mees. Maakera itta pöördumine mõjus talle laastavalt, kui mitte otse hukutavalt. Sõja lõppedes kohtas GM sõpra RV-t põlenud ESTONIA teatri ees. Kui GM RV-t järgmine kord 1946. a. sügisel kohtas, olid sõbrad ta juba viinaga põhja viinud. Sopalainena pealetungiv vene maailm oli kunagisele läänelikule tervikule teravaks vastandiks. RV uued sõbrad polnud enam muusikud, vaid kunagise korpuse pahatihti viinaninadest semlakid. Sel ajal mängis RV siiski veel koos terve plejaadi eesti tuntud muusikutega Laial tänaval praeguse NUKUTEATRI ruumes asunud NOORTE MAJA jazzorkestris. Maja direktoriks oli tol ajal Hardi Tiidus, mängijaiks - Kõrver, Laansoo, Haug, Vain, Zeider, Orusaar, GM ise. RV-l puudus korter, ta elas NOORTE MAJA ühes toapugerikus. Ta jõi kohutavalt, tolleks ajaks olid tal katkenud suhted ema Lindaga, kes veel enne sõda oli tema lähedasim inimene, samuti vend Ennuga. Valgre toonaseid inimsuhteid iseloomustab abiellumine viinapudeli peale sõlmitud kihlveo läbi esimese kõrtsiuksest sisse astunud naisega, kelle elu samuti pudelisse hääbus. Viimaseid mälestusi RV-st oli GM ühest 1948. a. päevast, mil RV talle näitas ja ettegi laulis SAAREMAA VALSSI, mille ta Merkulovile viis. Eelviisi tal tavakohaselt polnud, RV ehk tuntumale loole üldse kirjutas selle hiljem Gennadi Podelski. Lõpupoole nägi kunagi nii elegantne R välja juba päris päti moodi, ta oli ehtne sopajoodik, haige inimene,  kedagi ta enam ei kuulanud, koos viinaga oli talle külge hakanud mingi kuri jonnakus. RV surma põhjuste kohta liigub mitmesuguseid jutte. RV suri Seevaldi haiglas vägivaldse kohtlemise tagajärjel. Legendaarse mehe surmast ei kirjutatud tollastes lehtedes mitte sõnakestki ja tema haua leidmisega oli hiljem tükk tegu. Küsimusele, mis võinuks RV-st saada, kui too pääsenuks suurde ilma, vastas G M kõhklemata, et Gershwin! Seda masti mees oli RV. Paljude populaarsete laulude autor RVoli noorpõlves väga mitmekülgsete huvidega: ta õppis keeli, armastas joonistada ja maalida, luuletas. V. Ojakäär kirjutab, et 10-aastase poisikesena ehitanud ta Raplas esimese dedektor-vastuvõtja, mis paljudele tundus ilmaimena ja põhjustas Raplas sensatsiooni. RV-st dok.filmi tehes leidsid filmitegijad RV sõja ajal tekkinud venelannaats kirjapartneri Niina, kes kogu säilinud kirjavajhetuse neile kinkis.  M.Põldre lõi dok.filmi  IGAVESTI TEIE 1976.a. ja kunstilise filmi NEED VANAD ARMASTUSKIRJAD 1992.a. RV laulude põhjal loodi muusikal MUINASLUGU MUUSIKAS (1967)  ja näidend VALGE TEE KUTSE(1985).

Andmed: K.Laane ERAARHIIV; EE 14 kd, Tallinn, 2000;
 http://arvamus.postimees.ee/463318/uued-andmed-raimond-valgre-veli-ei-olnud-metsavend?redir; http://www.eestigiid.ee/?Person=nimi&PYear=aasta&start=225&ItemID=173 http://www.epl.ee/news/kultuur/mati-poldre-lahenes-raimond-valgre-juurde-samm-sammult.d?id=64378234