Otsi maetut:

Jaan Poska ( 1866 – 1920) poliitik, VR III/1
Kultuurilooline haud 1227; 142   (Poliitik, Ühiskonnategelane)
Siselinna kalmistu, A, AN I-2, 12-11, kirstuplats
Laadimine
https://www.haudi.ee/uploads/burialplace_4c86309d2f760.jpg https://www.haudi.ee/uploads/burialplace_4c8630836c541.jpg https://www.haudi.ee/uploads/burialplace_4afed7e9a4516.jpg
Maetud
Eesnimi Perenimi Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Olga Ignatjeva 07.02.1980 12.02.1980
Constance Poska 01.01.1870 08.12.1923 10.12.1923
Georg (Laps) Poska 01.01.1904 01.12.1906 03.12.1906
Jaan Poska 24.01.1866 07.03.1920 11.03.1920
Ksenia Poska 26.09.1897 02.12.1964 04.12.1964
Veera Poska 23.11.1878 11.02.1949 13.02.1949
Helena Poska-Niinemann 05.06.1907 20.02.1939 21.02.1939
Evgenia Sokolovskaja 29.12.1903 12.08.1974 23.08.1974

Jaan Poska

Jaan Poska  ( 1866 – 1920) poliitik, VR III/1
Sünd. 24.01.1866  Laiuse v.
Surn. 07.03.1920 Tallinn
Jaan Poska sündis Tartumaal  Kirikukülas 12-lapselises peres viienda lapsena.  Tema isa oli köster. Jaan õppis  Tuhalaane  õigeusu kihelkonnakoolis, siis Riia õigeusu vaimulikus seminaris. Aastal 1890 lõpetas Jaan Poska Tartu ülikooli õigusteaduskonna ja asus Tallinnas tööle eraadvokaadina. Kolme aasta möödudes sai temast vandeadvokaat. 1900. aastal asus tööle Tallinnas juriidilise abilisena Konstantin Pätsile. 1901.a. liitus Teataja toimetusega. Aastal 1904 valiti Jaan Poska Tallinna linnavolinikuks ja  1905. aastal linnavolikogu juhatajaks. Oli 1905.a lühikest aega vangis. 1913–1917 oli Jaan Poska Tallinna linnapea. Linnapeana soosis ta uuendusi: 1914–1915 korraldati ümber arstiabi, 1915 asutati naiskommertskool ja 1916 kunsttööstuskool. Jaan Poska linnapea ametiajal asutati tema algatusel Tallinnas linnade liidu osakond, mis kandis hoolt sõjaväelaste eest ja oli tähtsaks keskuseks sõja ajal. Jaan  Poska täitis edukalt oma ülesandeid rasketes sõjaoludes, rinde lähemas tagalas. Märtsist oktoobrini 1917 oli Jaan Poska Venemaa Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissar. Ta ülesandeks oli korra säilitamine linnas, kus oli laostuv vene sõjavägi. Tuli tagada kodanike julgeolek ja korraldada inimeste kaitse vene sõdurite rüüstamiste vastu.  Jaan Poska vastutas kubermangukomissarina ka Eesti Ajutise Maanõukogu (Maapäeva) valimiste läbiviimise eest. 1917.a. võimu haaranud enamlased kõrvaldasid Jaan Poska ametist. Ta oli mõnda aega Venemaa Asutava Kogu liige. 24. veebruaril 1918 määras Eesti Maanõukogu poolt moodustatud Eesti Päästekomitee Poska Eesti välisministriks. Hiljem kuulus ta Eesti Ajutisse Valitsusse peaministri asetäitjana ja kohtuministrina. 1918-1919 hankis Jaan  Poska Eesti välissaatkonna juhina Lääne-Euroopas Eestile diplomaatilist tunnustust ja osales Pariisi rahukonverentsil. 1919. aastal naasis Jaan Poska kodumaale, olles Eesti Asutava Kogu liige ja välisminister. Ta nimetati Nõukogude Venemaaga peetavate rahuläbirääkimiste Eesti delegatsiooni juhiks. Tema juhtimisel sõlmiti 02.02.1920.a.  Tartu rahuleping. Pärast rahulepingule allakirjutamist jätkas Poska tööd advokaadina ja tegeles põhiseaduse koostamisega. 4. märtsil 1920 juhatas ta viimast korda põhiseaduskomisjoni koosolekut. Jaan Poskale anti teenete eest Eesti iseseisva riigi rajamisel VR II/1.
 Jaan Poska oli abielus Constance-Ernestine (sünd. Ekström) Poskaga. Peres kasvas  üheksa last kelledest mitmed olid nimekad avaliku elu tegelased.
Andmed: Autorite kogu „Eesti Vabaduse Risti kavalerid“ Viljandi, 2016;  K.Arjakas „Jaan Poska oma ja meie ajas“, Tallinn, 2010; EBL, Tartu, 1926-1929;

 Loe lisaks....

 

 

 

Muinsuskaitseregister. Loe lähemalt...