Otsi maetut:

Johannes Lindemann (1874 – 1941) Nõmme linnapea, kaitseliitlane
Kultuurilooline haud
Hiiu-Rahu kalmistu, HK, I, 1-2, kirstuplats
Laadimine
Maetud
Eesnimi Perenimi Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Johannes Lindemann 15.03.1874 01.08.1941 13.08.1941
Irene Lindi 03.06.1986
Irene-Maria Lindi 02.11.1943 22.10.2017 28.10.2017
Kalle Lindi 23.05.1941 02.10.2007 06.10.2007
Saecilie-Anette Škubel 09.09.1982
Hendrik Viidik 19.02.1953

Johannes Lindemann (1874 – 1941) Nõmme linnapea, kaitseliitlane
Sünd. 15.03.1874 Oisu v.
Surn. 01.08.1941 Tallinn?
Johannes Lindemann sündis Järvamaal Türi kihelkonnas. Asus varakult tööle kooliõpetajana. 1905.a. tuli tal vabadusvõitluslike ideede ja tegevuse pärast Tallinna vanglaski istuda. Oli vahepeal mitmel pool põllupidaja, kuni 1917.a. sai temast Nõmme alevivanem. Alevi rahalised vahendid olid napid, Nõmmet oli raske majandada. Väljapääsuna otsustas tollane Vabariigi Valitsus muuta osa aleveid linnadeks. Nende hulgas sai 12. nov. 1926.a. linnaõigused ka Nõmme. Linnapeaks sai 1927.a. aga endine alevivanem Johannes Lindemann. Energiliselt asus Johannes Lindemann Nõmmet arendama. Nõmme suuremateks tuluallikateks kujunesid mitmesugused maksud ja lõivud. Lõvioa sellest moodustas kinnisvaramaks. Meer Johannes Lindemann kehtestas omal ajal seaduse, et männimetsaga kaetud krundilt maamaksuna praktiliselt raha ei võetud ning kindlustas sellega rohelise metslinna säilimise. Märgatav tulu laekus ka linna varade rentimisest ja linna ettevõtetest. Suurema osa ettevõtlustulust andis kohalik elektrivõrk.. 1929.a. kritiseeris Johannes Lindemann NÕMME UUDISTES Nõmme korraldamata turgu, aga tõi kohe ka lahenduse– uue turuhoone ehitamine. Selleks oli linnaarhitekt Robert Natuselt juba tellitud projekt, mille üks vaade toodi ka nimetatud artiklis. Hoone ehitamiseks kuulutas linnavalitsus peagi välja vähempakkumise, mille võitis ehitusettevõtja A. Bome. Johannes Lindemanni ajal valmisid Hiiu ja Kivimäe ning alustati Rahumäe algkoolihoone ehitamist. 1929.a. asutati Nõmme Linna Ühisgümnaasium. Korrastati ja remonditi tänavaid, suurim projekt oli 1930.a. rajatud Vabaduse Puiestee. Nõmmele rajati laste-ja vanadekodu. Jätkus transpordi väljaarendamine. 1930.aastatel uuendati pea kõik Nõmme raudteejaamad. 1930.a avati uus Nõmme jaamahoone, kus asusid ka postkontor ja telefonikeskjaam. Rajati bussiühendus Tallinnaga ja alustati linna veevõrgu ja kanalisatsiooni rajamist. Tallinn andis nõmmelastele tööd, Nõmme aga tallinlastele puhkevõimalused. Nõmme arengus asetas linnavalitsus pearõhu teenindusele, väiketööstusele ja puhkemajandusele. Tuntud olid Nõmme tuberkuloosiravilad, ravisaunad, restoranid ja muidugi tervistav kliima. Nõmme hakkas tasapisi kujunema maakonnalinnaks, Harjumaa keskuseks. Nõmme elanikkond kasvas jõudsasti. See oli väljakujunenud infrastruktuuriga ja hästi funktsioneeriva omavalitsusega linn, mille arengule alusepanijaks oli linnapea, kaitseliitlane Johannes Lindemann. Johannes Lindemann oli Nõmme linnapea 1934.aastani.
Tema surmakuupäev pole allikates senini täpselt teada.

Andmed: L.Lõhmus. JALUTAJA TEEJUHT. NÕMME, Tallinn, 2007;