Otsi maetut:

Gustav Ernesaks(1908-1993)
Kultuurilooline haud 1226   (Muusik)
Metsakalmistu, V, 4, 4263C, kirstuplats
Laadimine
https://www.haudi.ee/uploads/burialplace_4e69bf46e497c.jpg
Maetud
Eesnimi Perenimi Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Gustav Ernesaks 12.12.1908 24.01.1993 31.01.1993
Johanna Ernesaks 24.07.1889 05.02.1970
Kustav Ernesaks 13.03.1973
Stella Ernesaks 20.05.1973

Gustav Ernesaksa haud. Loe lähemalt...

 

Gustav Ernesaks (1908 - 1993) helilooja, koorijuht, pedagoog.

Sünd. 12.12.1908 Peningi v.

Surn.24.01.1993 Tallinn

Ernesaks sündis Perila külas. Ernesaksade peres armastati laulmist, Gustavil oli aga teisigi huvialasid. Tallinna konservatooriumi klaveriklassi astus ta alles 15-aastaselt (1924), õppis seal kuni 1927. aastani ka orelit, ent mõistis peagi, et pianistiks õppida on liiga hilja. 1929. aastal astus ta taas konservatooriumi ning lõpetas selle 1931. a. muusikapedagoogika erialal (professor J.Aaviku klassis) ja 1934. a. kompositsiooni erialal (professor A.Kapi klassis). Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas Ernesaks muusikaõpetajana mitmes Tallinna koolis. Tema pedagoogianne ja võime õpilasi sütitada pani lapsed varasemast hoopis paremini laulma. Ka tema juhatatavad koolikoorid hakkasid peagi teiste seast silma paistma. Tavalisest Tallinna tütarlastegümnaasiumi koolikoorist kujundas ta mõne aastaga tugeva ülelinnalise kollektiivi - TALLINNA NAISTELAULU SELTSi naiskoori. Kõik see pani rääkima temast kui suurte võimetega dirigendist. Ernesaksale tehti ettepanek asuda tollase parima koori, TALLINNA MEESTELAULU SELTSI meeskoori ette, mille oli eesti üheks parimaks kooriks kujundanud K.Türnpu. Teise maailmasõja ajal koondati paljud eestlastest kunstiinimesed Jaroslavli. Seal asutati 1942. aasta kevad-talvel eesti kunstiansambleid, sega- ja meeskoori asus juhatama Ernesaks.
1944. aasta sügisel asutati Eestis kutseline meeskoor RAM, mille kunstiline juht ja peadirigent oli Ernesaks elu lõpuni. RAM oli esimene kunstiliselt kõrgel tasemel kontsertkoor sõjajärgses Nõukogude Liidus. Selle esinemisi saatis algusest peale suur publikuhuvi. RAM-ile kirjutasid muusikat ka heliloojad väljastpoolt Eestit (nt D.Sostakovitš). RAM oli üks esimesi eesti kollektiive, kes sai alates 1958. aastast hakata esinema ka väljaspool Nõukogude   Liitu.
Ernesaks oli sõjajärgsel ajal eesti laulupeoliikumise üks peamine eestvedaja ja laulupidude üldjuht. Tema idee oli ehitada Tallinna praegune laululava (valmis 1960), luua RAMi juurde noortekoorid, rajada kooriühing (see teostus 1982), korraldada koorijuhtidele täienduskoolitust jne - Ernesaks valutas südant kogu eesti kooriliikumise ja kooride repertuaari pärast. Koorilaule on tema loomingus 200 ringis, üle poole neist on meeskoorile. Just seda kooriliiki pidas ta parimaks, tema arvates oli meskoor vajadusel isegi orelitaoliselt võimsa kõlaga. Laule on tal aga kõigile kooriliikidele, ka kõige noorematele lauljatele. Mitmed Ernesaksa laulud on saanud äärmiselt populaarseks. Juba 1930. aastatel saavutas tormilise menu meeskoorilaul "Hakkame, mehed, minema", eriti meeskoorikontsertide lõpulauluna. Veelgi tuntum on sõja ajal kirjutatud segakoorilaul "Mu isamaa on minu arm". Sellest sai nõukogude ajal Eesti mitteametlik hümn, samuti Ernesaksa poolt loodud Eesti NSV ametliku hümni kõrval. Ernesaks oli esmajoones lüürik,  samas oli Ernesaksale omane ka muhe rahvalik huumor. Ernesaksa helikeel on traditsiooniline, enamasti lihtsa klassikalise harmooniaga. Tema laulud on väga suupärased laulda. Lühemate laulude kõrval on ta kirjutanud ka ulatuslikumaid kooriteoseid-kantaate ja süite. Ernesaks on kirjutanud ka viis ooperit, neist tuntuim on "Tormide rand" (1949). Tema ooperite nõrkuseks on nõukogude aja skeemide järgi valminud mustvalged, lihtsustatud karakterite ja inimsuhetega libretod.
Kogu elu oli ta seotud ka koorijuhtide õpetamisega: 1937. aastal sai temast T K õppejõud koorijuhtimise alal, 1946. aastast professor. Tema õpilaste hulgas on J.Variste, H.Uibo, K.Areng, O.Oja, E.Klas ja paljud teised. Tema kirjutistest on ilmunud mitu kogumikku, nagu "Nii ajaratas ringi käib" (1977), "Kutse" (1980), "Laul, ava tiivad" (1985) jt. G E on legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas.

Andmed:http://www.ohtuleht.ee/282251; http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/ernesaks/elu.htm; http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/ernesaks/looming.htm

 

Loe täiendavalt...