Otsi maetut:

Leo Soonpää (1939.a.-ni Leonhard Soonberg) (1903-1979) kunstiteadlane ja teatrikriitik
Kultuurilooline haud   (Ajaloolane, Teadlane)
Metsakalmistu, V, KI, 72, kirstuplats
Laadimine
Maetud
Eesnimi Perenimi Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Leonhard Soonpää 18.02.1903 06.10.1979 10.10.1979
Salme-Johanna Soonpää 29.10.1972

 

Leo Soonpää (1939.a.-ni Leonhard Soonberg) (1903-1979) kunstiteadlane ja teatrikriitik

Sünd. 18.02.1903 Luke v.
Surn.06.10.1979 Tallinn

Lõpetas 1928. kunstiajaloolasena TÜ. Töötas seejärel mitme ajalehe juures. Oli aastast 1935 Eesti Ajakirjanike Liidu esindaja  Balti  Pressiliidus. Töötas 1934 - 43 vaheaegadega  Tallinna kõrgkoolide ja 1944-74 ERKI kunstiajaloo õppejõuna. Oli ka kateedrijuhataja. LS  tegeles oma põhitöö kõrval eesti ajal  ka teatrikriitikuna. L.Kalmet on iseloomustanud L.S-d kui väga asjatundlikku teatrikriitikut, kes ei raisanud palju sõnu tüki ümberjutustamiseks (mis tolajal väga tavaline). Eelistas  analüüsida lavastajatööd ja näitlejate mängu. LS ütlemisviis oli otsekohene, mõnikord irooniline,  kuid alati täpne ja tabav. Oma toonivõtmistes jäi ta alati soliidseks ja tasakaalukaks: tema teravused polnud kunagi solvavad ega isiklikud. Need ei tekitanud opositsiooni, vaid sundisid järele mõtlema. Ning veel väga hinnatav omadus, kui  LS millestki vaimustus, julges ta seda täiel häälel välja öelda. Ta oli suurepärane kõnemees, mitte vahutav ilukõneleja vaid vaikne ja sisukas  ettekandja, kes sundis ennast kuulama. H.Hiibus meenutab aga, et L S oli ERKI õppejõudude hulgas lausa nähtus.Ta oli üliväikest kasvu, kandis alati vestiga ülikonda, sellega sobivat lipsu ja heledat särki. Ta loengud olid alati oodatud. Õigeid, nõukogulikke õpikuid veel ei olnud, vabariigiaegseid auditooriumi tuua ei tohtinud. Nii luges LS materjali ette peast või märkmeid täis paberilt. Konspekt, mida üliõpilased usinasti kirjutasid, oli meie põhiline, sageli ainuke õppematerjal. LS valdas hästi näitlejameisterlikkust, teda oli põnev kuulata. Oma juttu ilmestas ta lõbusate või lausa pikantsete lugudega kunstnikest. Nagu pisikestele meestele ikka, meeldisid talle suuremad ja vormikamad naised. Rubensi maalidest, kus oli nii värvi kui vorme, rääkis L S erilise armastusega. Ka tema oma abikaasa oli piisavalt korpulentne.
3. jaanuar 1968.a. alustas LS  kunstivestluste sarjaga ARS LONGA, mis püsis saatekavas 10 aastat  ja oli kuulajate  seas ülipopulaarne, seda kuulati ja tsiteeriti (MK. mälestused)
1960. aastate kunstiloos tekkis rühmitus ANK 64 mis kujunes oma ajastu mõttemallide julge intellektuaalse muutjana vaimse ja loomingulise vabanemise keskseks fenomeniks. ANK 64 juhendajaks oli kunstiajaloo õppejõud LS. 1978.a. ENSV teeneline kunstitegelane. Kirjutanud ka lühimonograafiad RICHARD SAGRITS (1956), ALEKSANDER KAASIK (1959), ADAMSON ERIC (1969), albumi EESTI SKULPTUUR (1967) ja kogumiku ARS LONGA... (1974)

Andmed: EE 14kd, Tallinn, 2000; A.Uksip MÄLESTUSED, Tallinn, 1975; P.Pinna MINU ELUTEATER....., Tallinn, 1995; L.Kalmet POOL SAJANDIT ....., Tallinn, 1982; http://www.elukiri.ee/1111/esileht/10076870.php