Otsi maetut:

Heino Lipp (1922 – 2006) kergejõustiklane, treener ja sporditegelane
Kultuurilooline haud   (Sportlane)
Metsakalmistu, V, SV, 24/2, kirstuplats
Laadimine
Maetud
Eesnimi Perenimi Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Heino Lipp 21.06.1922 28.08.2006 02.09.2006
Helle Lipp 02.01.1932 07.01.2003 21.10.2006

 

Heino Lipp  (1922 – 2006) kergejõustiklane, treener ja sporditegelane
Sünd. 21.06.1922 Erra v.
Surn. 28.08.2006  Tallinn
 Heino Lipp sündis ja kasvas Virumaal. Lõpetas 1940 Jõhvi gümn-i ja 1949 TRÜ KKT. Virumaal Kiviõli külje all taluperes tööd rügades ja vendade seltsis omapäi sportides vägilaseks sirgunud nooruk võitis esimese diplomi 1940 Jõhvis mitmevõistluse võitjana. 1944. a.  22aastasena sai  Eesti meistri tiitli kuninglikus kümnevõistluses. Järgnenud ülikooliaastatel vallutas ta kehakultuuriteaduskonna dekaani Fred Kudu mänedžerlikul toel ka hiidriigi (NSVL)  tšempioni trooni – nii kuulitõukes, kettaheites kui kümnevõistluses. Heino andmed: pikkus- 192,5 cm, kaal- 102 kg. Võitis 1945–1953 NL-i mv-tel 12 kulda (6 kuulitõukes, 4 kettaheites, 2 kümnevõistluses), 2 hõbedat (kuulitõukes) ja 3 pronksi (kuulitõukes, kettaheites ja 4 x 400 m teatejooksus) ning tuli 1944–1955 21 korral Eesti meistriks (ka tõkkejooksus ja 400 m-s) ja sai 7 hõbedat. Püstitas 1947–1951 kuulitõukes 6 Euroopa rekordit (ametlikult kinnitatud 16.93, 1950), 13 NL-i rekordit (10 kuulitõukes, 1 kettaheites, 2 kümnevõistluses) ja 16 Eesti rekordit (kuul 16.55 – 16.98, ketas 49.41 – 52.18, 110 m tõkkejooks 15,2 – 15,0, kümnevõistlus 6631 – 7780, 1985. a punktitabeli järgi 7072). Isiklikke rekordeid: 100 m 11,0 (1949), 400 m 50,2, 1500 m 4.35,0 (mõlemad 1948), kõrgus 1.72 (1953), teivas 3.40 (1948), kaugus 6.53 (1949), oda 61.96 (1948). 1951 ja 1952 püstitas kuulitõukes ja viievõistluses ka NL-i sisevõistluste rekordi. Võistles 31 korda Eesti koondises ja 2 korda NL-i koondises (Moskvas). Kuus aastat (1946 – 1951) oli Eesti tippatleet ka Euroopa edetabelijuht ja korduvalt Vana Maailma rekordi purustaja kuulitõukes. Kümnevõistluses jõudis ta 1948. a. punktisummadeni (7780 ja 7584), mis ületasid tunduvalt USA menuka kergejõustikukuninga Robert Mathiase samaaegseid tulemusi Londoni olümpiamängudel (7139) ja koduareenil (7222).Tagantjärele teame, et toonased autoriteetseimad kergejõustikueksperdid valisid USA atleetikaajakirja TRACK AND  FIELD NEWS algatusel ikkagi Heino Lipu 1948. a. maailma parimaks kümnevõistlejaks ja 1947. a. maailma parimaks kuulitõukajaks. Ent pääs rahvusvahelisele areenile oli orjastatud rahva spordisangarile poliitilise usaldamatuse tõttu sportlaskarjääri lõpuni, veel kauemgi, tabu. Ei sobinud jagada tunnustustki.  Alles 1954. a. tunnistati Heino Lipp N Liidu meistersportlase ja 1965. a. teenelise meistersportlase tiitli vääriliseks. Meheks, kes ületas A. Klumbergi 25 aastat püsinud Eesti rekordi, oli Eesti kõigi aegade parimaid kümnevõistlejaid Heino Lipp. Kuid temalgi kujunes kümnevõistlus kõrvalalaks, ehkki erakordsed kehalised võimed ja visa võistlejahing võimaldasid tõusta maailma oma aja parimaks kümnevõistlejaks. Oleks Heino Lipp harjutanud nagu praegused tippmehed, jõudnuks ta juba siis praeguse maailmarekordi tasemele. Nõukogude-aegsed võimurid takistasid Heino Lipul osalemise Helsingi olümpial. Ilmselt kardeti Heino Lippu kui isiksust enam kui tema kindlalt eeldatavat olümpiavõitu. Heino Lipp kuulus KERGEJÕUSTIKUFÖDERATSIOONI presiidiumi, ta on olnud ka kogu Eesti kergejõustikukoondise juhtiv treener, 1966 – 1970 oli treenerite nõukogu esimees. 1970–1976 föd-i presiidiumi aseesimees ja Tallinna sektsiooni esimees. Oli 1946–1951 TRÜ kergejõustikukateedris õppeülesannete täitja ja õppejõud, 1951–1954 Tartu KALEVI SK treener, 1955–1960 taas TRÜ kergejõustikukateedri õppejõud, 1960–1992 TPedI KKT õppejõud, 1980. a-il kergejõustikukateedri juhataja.
Heino Lipp oli vahetu innustav eeskuju 1950ndatel ja 1960ndatel aastatel mehistunud sportlaspõlvkondadele. Treenerina on ta juhendanud kuulitõukeringis Heino Silda, Enn Rohulat ja Ants Savestit, kettaheiteringis Veljo Kuusemäed ja Enn Eriksoni, on valmistanud õppevahendeid paljudele kinogrammide varal. Heino Lipp kandis 1992 Barcelona OM-i avatseremoonial Eesti lippu. Valgetä­he III klassi teenetemärk (1998). Paul Kerese ausa mängu auhind SUUR MÕÕK (2004).  Heio Lipp on ka teose KERGEJÕUSTIK (1956)  üks autoreid.
Heino Lipp on KALEVI (1963) ja EESTI OLÜMPIAKOMITEE auliige (1992). Teisiti ei saagi olla, sest see mees on teinud Eesti  spordile ja olümpialiikumisele ainult au.
Andmed: ESBL, Tallinn, 2001/2011; E.Teemägi SPORDIMEHE SÜND, Tallinn, 1963; Ü.Tuulik, EESTI KERGEJÕUSTIKU KOLMVEERANDSADA,  Tallinn, 1984;
F. Zarnowski  OLYMPIC GLORY DENIED, USA, 1990;  E. Teemägi. EESTI KÜMNEVÕISTLUS LÄBI AEGADE, Tallinn, 2003; E. Teemägi EESTI KERGEJÕUSTIK 100. Tallinn, 2009; D.Tserp EESTI KERGEJÕUSTIKU KULLAKAMBER, Tallinn,  2010,  T.Karuks. 101 EEESTI SPORDILUGU, Tallinn, 2011; T.Lääne HEINO LIPP, Tallinn, 2007;

 

Heino Lipp (1922 - 2006) sportlane
Sünd.21.06.1922 Kohtla-Järve
Surn. 28.08.2006 Tallinn

Virumaal Kiviõli külje all taluperes tööd rügades ja vendade seltsis omapäi sportides vägilaseks sirgunud H L võitis 1944. a.  22aastasena Eesti meistri tiitli kuninglikus kümnevõistluses. Järgnenud ülikooliaastatel vallutas ta kehakultuuriteaduskonna dekaani Fred Kudu mänedžerlikul toel ka hiidriigi tšempioni trooni - nii kuulitõukes, kettaheites kui kümnevõistluses. Aastatel 1945 - 1953 võitis Lipp kaksteist üleliidulise meistri kulda. EL ületas 13 korral NSVLiidu rekordeid ja 16 korral ENSV rekordeid, tuli Eesti meistriks 21 korral. Kuus aastat (1946 - 1951) oli Eesti tippatleet ka Euroopa edetabelijuht ja korduvalt Vana Maailma rekordi purustaja kuulitõukes. Kümnevõistluses jõudis ta 1948. a. punktisummadeni (7780 ja 7584), mis ületasid tunduvalt USA menuka kergejõustikukuninga Robert Mathiase samaaegseid tulemusi Londoni olümpiamängudel (7139) ja koduareenil (7222). Tagantjärele teame, et toonased autoriteetseimad kergejõustikueksperdid valisid USA atleetikaajakirja Track and Field News algatusel ikkagi Heino Lipu 1948. a. maailma parimaks kümnevõistlejaks ja 1947. a. maailma parimaks kuulitõukajaks. Ent pääs rahvusvahelisele areenile oli orjastatud rahva spordisangarile poliitilise usaldamatuse tõttu sportlaskarjääri lõpuni, veel kauemgi tabu. Ei sobinud jagada tunnustustki. Alles 1954. a. tunnistati Heino Lipp N Liidu meistersportlase ja 1965. a. teenelise meistersportlase tiitli vääriliseks.
Üle 40 aasta töötas Heino Lipp spordipedagoogina ja treenerina. 1960ndani oli ta õppejõud Tartu Ülikooli kergejõustikukateedris, sealtpeale 1992. aastani Tallinna Pedagoogilises Instituudis; 1980ndatel ka kateedrijuhataja.
Heino Lipp oli vahetu innustav eeskuju 1950ndatel ja 1960ndatel aastatel mehistunud sportlaspõlvkondadele. Treenerina on ta juhendanud kuulitõukeringis H.Silda, E.Rohulat ja A.Savestit, kettaheiteringis V.Kuusemäed ja E.Eriksoni, on valmistanud õppevahendeid paljudele kinogrammide varal.
Heino Lipp on olnud ka kogu Eesti kergejõustikukoondise juhtiv treener, 1966 - 1970 oli treenerite nõukogu esimees. 1970 - 1976 kandis ta organisatoorse töö koormat Kergejõustikuföderatsiooni aseesimehena ja Tallinna sektsiooni eestvedajana.
1991. a. valiti Lipp taas ellukutsutud Eesti Olümpiakomitee auliikmeks. 1992. a. Barcelonas astus 70aastane ikka veel atleetlik kergejõustikukuningas lõpuks olümpiaareenile - Eesti koondise väärika lipukandjana.
E.Lipu elus on palju salapärast, jättes selle kõik kõrvale, lummas Lipp siiski eelkõige oma ürgse talendiga. Tänapäeva moodsat tartaani silmitsedes ja tänaste tegijate tulemusi vaadates on võimatu mõista, kuidas suutis 107kilone ja ligi kahemeetrine mehemürakas lisaks rekordilistele kuuli- ja kettakaartele joosta porisel mullarajal 400 meetrit 50 sekundi peale, teha tõketes 15 sekundiga Eesti rekordi jpm... Seda ei usuks.
Nii jäigi Lipp kummalise saatuse tahtel suureks rekordite ja tulemuste, mitte tiitlite ega medalite poolest. Ometi on tema kuulsus kaasaegsete mälus märksa suurem paljudest-paljudest tiitlivõitjatest. Vaatamata sellele, et tema ärasaatmine viimsele teekonnale ei toimunud teiste spordikangelaste kombel ESTONIAST, jääme teda siiski mäletama kui Eesti spordi ja eelkõige kergejõustiku kroonimata kuningat.

Andmed: http://www.eok.ee/content/h%C3%BCvasti-kergej%C3%B5ustiklane-heino-lipp; http://www.ohtuleht.ee/87027

 

Loe lisaks...