Otsi maetut:

Evald Tipner (1906 – 1947) jalg- ja jääpallur, nn kuldväravavaht
Kultuurilooline haud   (Sportlane)
Metsakalmistu, V, SV, 9/10, kirstuplats
Laadimine
Maetud
Eesnimi Perenimi Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Evald Tipner 13.03.1906 18.07.1947 19.11.1979

 Evald Tipner

 

Evald Tipner (1906 – 1947) jalg- ja jääpallur, nn kuldväravavaht
Sünd. 13.03.1906 Tallinn
Surn.18.07.1947 Tallinn
Evald Tipner sündis ja kasvas Tallinnas. Jalgpalli hakkas harrastama 1919 Kassisaba poiste meeskonnas, paar aastat hiljem jätkas Heinrich Paali juhendamisel võimlemisseltsi Sport III meeskonnas. Seltsi esindusmeeskonda jõudis 1923, rahvusmeeskonda 1924. Evald Tipneri andmed: pikkus-194 cm, kaal- 85–87 kg. Tuli jalgpallis 8 (1922, 1924–1925, 1927, 1929, 1931–1933) ja jääpallis 7 korral (1924, 1928–1932, 1935) Eesti meistriks, jalgpallis 1938 ka karikavõitjaks. Osales jalgpallimv-tel 112 mängus, lõi 19 väravat. 1924–1939 kaitses Eesti jalgpallikoondise väravat 66 korda, jääpallis juhtis edurivi 7 maavõistlusel, olles 9 väravaga edukaim ründaja. Jalgpallis Balti turniiri võitja 1929, 1931 ja 1938 (koos Karl-Rudolf Sillakuga ainsad eestlastest 3-kordsed võitjad). Kuulus 1924 Pariisi OM-il Eesti meeskonda, kuid ei mänginud. Võitis Eesti kergejõustikumv-tel kolmikhüppes 1926 hõbeda ja 1927 pronksi. Isiklikke rekordeid: kõrgushüpe 1.65, kolmik 13.68.  Evald Tipner tõusis juba oma eluajal legendi staatusesse. Tiput hinnati oma ajastu parimate väravavahtide sekka ja seda üle Euroopa! Nagu terve ennesõjaaegne Eesti jalgpallilugu, on temaga lähedalt ja säravalt seotud ka Eesti karikavõistlused. Peame tõdema, et  Tipneri-aegne jalgpall oli väravavahtide suhtes üsna jõhker ning Evaldil läks hooaegu küll luumurdude, küll muude vigastuste nahka. Tunnistati 1970 Eesti kõigi aegade parimaks väravavahiks. A-st 2012 on Eesti jalgpalli karikavõistluste auhinnaks Evald Tipneri nimeline rändkarikas. Nii ühendab auhind kuldväravavaht Tipu (ET hüüdnimi) ajastu tänapäeva vutiga.
Evald Tipner, juba tollal kuulus vutimees, abiellus 1933 a. äriteenija Helga  Tipneriga (neiuna Madisson).
Spordiloolane Tiit Lääne, kelle sulest ilmus 2005.a ingliskeelne raamat «Magnetkätega mees. Eesti kuldväravavahi Evald Tipneri lugu“ kirjutab et: „Eevi või ka Tipu,  Magnet- või Kummikätega Mees,  Forwardite Lõks. Just nii hüüti Teise ilmasõja eel üht pikka eestlast, keda ei tundnud üksnes kitsam spordihuviliste kildkond, vaid keda armastas eesti rahvas, Evald Tipnerit. Tipner oli heasüdamlik, tagasihoidlik ja distsiplineeritud ning kahtlemata andekas, päästes oma koduklubi ning rahvuskoondise tihtipeale suurematest saunadest. Igal aastal spekuleerisid ajalehed Tipneri üleminekust mõnda teise seltsi. Tipnerit ihkasid oma rivistuses näha meeskonnad raja taga. Ometi jäi Tipner truuks Eestile ja oma Tallinna Spordile (ainus «klubivahetus» toimus, kui punane režiim nimetas Spordi Spartakiks).  – Tipner teenis igapäevast leiba autojuhina. Abikaasa Helga on teda iseloomustanud kui truud ja kodu hoidvat meest. Tipneril polnud avalikke skandaale nagu paljudel tema klubikaaslastel Spordis. Temas oli sportlikku auahnust, ent mitte beckhamlikku glamuuriiha“.
Evald Tipner suri suhteliselt noorena tolajal ravimatusse tuberkuloosi. Haigus, mis oli nende peres varemgi ohvreid nõudnud.   
Andmed: :Eesti Jalgpalliliit 20-aastane. Juubelialbum“, Tallinn, 1936; L.Koik Jalgpall. Minevikust tänapäevan“ Tallinn, 1970; ESBL, Tallinn, 2001/2011; https://naisele.ohtuleht.ee/sport/jalgpall/karikavoistlused;algpall.ee/voistlused/uudised/eesti-karikas-kui-sild-kahe...vahel.../siteacc=events; Hommikleht, nr. 109, 15 detsember 1933; https://www.postimees.ee/1479191/utled-tipner-utled-eesti-jalgpall

Loe lisaks...