Otsi maetut:

Malle Meelak (Meremäe) (1929 -1997) arhitekt
Kultuurilooline haud
Metsakalmistu, V, 1, 330A, kirstuplats
Laadimine
Maetud
Eesnimi Perenimi Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Agnes Maremäe 09.01.1902 14.10.1965
Jaan Maremäe 29.01.1972
Malle Meelak 19.05.1929 10.03.1997 27.03.1997

Malle Meelak  (Meremäe) (1929 -1997) arhitekt
Sünd. 19.05.1929 Tartu
Surn.10.03.1997 Tallinn
Malle sündis Tartus  sõjaväelase peres. Ta õppis Tartu 2.kk-is mille lõpetas  1947.a. Astus peale lõpetamist TPI-sse. Lõpetas 1953.a. TPI ehitusteaduskonna arhitektuuri eriala. Töötas esmalt SOVHOZPROJEKTI Tallinna filiaalis. A-il 1958-1989 töötas  ta  EESTI PROJEKTIS arhitektina, hiljem samas ka juhtivatel kohtadel.  Paralleeleselt oli ta ka ERKI-s õppejõud. A-st 1992 oli ta Tallinna Kõrgema Tehnikakooli õppejõud.  Malle Meelak andis näpu modernistlikule linnaplaneerimisele ergutuspreemia võiduga Mustamäe planeeringu konkursil 1958, esimese vabaplaneeringulise uuslinnajaona Eestis sai see edaspidises elamuehituses määravaks nii  ideoloogilises kui tehnoloogilises (suurpaneelmajad!) plaanis.  Ta projekteeris mitmeid paneelelamurajoone Tallinnas, Tartus ja Viljandis. Ta oli ANNELINNA (1971), VÄIKE-ÕISMÄE (1973) ja LASNAMAÄE (1978) linnaosade planeeringu üks põhiautoreid koos Mart Portiga ning Viljandi linna generaalplaani (1975) üks autoritest (koos Mart Pordi ja Ülo Stööriga). Malle  Meelaku  ja Mart  Pordi (Meelak ja Port töötaid tihti koos) tähtteosteks said VÄIKE- ÕISMÄE (1968) ning KELDRIMÄE (1970) planeeringud. Need on ideaalselt vastandlikud näited modernistliku linnaehituse korraga valmis ehitatava ideaallinna utoopiast (ÕISMÄE ring) ning ehtcorbusierlikult mehaanilisest arusaamisest moodsa elamiskvaliteedi surumisest ajaloolisse keskkonda (KELDRIMÄE "hajaküla" keset perimetraalset linna). Malle  Meelaku projekti järgi ehitati VARBOLA sovjhoosi kontorklubi, RAVILA invaliididekodu, tema tegi maa-asulate ja puhkepiirkondade generaalplaane.
Malle Meelak oli Nõukogude Eesti linnaplaneerijate suurkuju,  kes koos Mart Pordiga moodustasid omaaegse Eesti linnaehituse tuntuima ja 1980ndate arhitektuurielu uutmislaines saadud ka vihatuima tiitlit kandva tandemi
Malle Meelaku projekteeritud kodus ei ela ükski tallinlane, Malle Meelaku projekteeritud keskkonnas aga peaaegu pooled. Tema loodud on nii kõik Tallinna "mäed" kui ka analoogsed elamurajoonid Viljandis ja Tartus.
Elamuehitus oli nõukogude riigis privilegeeritud ala ja tollaseid sügavast (ehkki variserlikust) murest inimese pärast kantud programme lugedes hakkab tänase olematu sotsiaalehituse taustal suisa kade meel.
Eesti linnaehituse utoopiate kullafondi kuulub kindlasti Malle  Meelaku  ja M. Pordi tehtud Tallinna kesklinna eskiisprojekt aastast 1968, mis kuulus linna uue üldplaani ettevalmistava materjali juurde ja mille üldplaani autorid põhjalikult maha materdasid. Lopsakas eskiis nägi ette kogu vanalinnaga piirneva ala täistippimist modernistlike kõrgete kastidega, huvitava aspektina oli nii tollases linnaehituses kui konkreetses projektis oluliseks võtmesõnaks "küberneetika" ehk äsjaleiutatud viis linnu arvuti abil matemaatiliselt modelleerida. Ka arvuti oli nõus, et ökonoomseim on Tallinnas vajalik pind mahutada kesklinna ühtlaselt 14-korruselistesse kõrghoonetesse! Et Malle  Meelak tõesti armastas linna kui arhitekti utoopilis-subjektiivsete ideede mänguareeni, tõestab seegi, et ühena vähestest tutvustas ta eesti keeles omaaegseid lennukaid linnaideesid  Jaapani metaboliste ja Archigrami. Seda mitte stagneerunud suunitlusega EHITUSES JA  ARHITEKTUURIS, vaid teadusleiutisi presenteerivas HORISONDIS. 
Malle Meelak oli 1962. AL liige. Ta pälvis  mitmeid  auhindu oma projektide eest.
Andmed: EE 14 kd, Tallinn, 2000;  EKABL, Tallinn, 1996;

Loe lisaks....