Otsi maetut:

Ellinor Piipuu (a-ni 1939 Sinka) (1913 – 2006) keraamik
Kultuurilooline haud
Metsakalmistu, U, KU2, 5/4, kirstuplats
Laadimine
Maetud
Eesnimi Perenimi Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Ellinor Piipuu 18.10.1913 05.04.2006 27.05.2006
Veli Piipuu 08.10.1909 15.06.2006 25.07.2006

Ellinor Piipuu (a-ni 1939 Sinka) (1913 – 2006) keraamik
Sünd. 18.10.1913 Riia
Surn.05.04.2006. Tallinn
Ellinor Piipuu sündis Riias sepa perekonnas. Pere asus Eestisse ja  Ellinor lõpetas 1927.a.  Võru Õpetajate Seminari harjutuskooli. Ta õppis a-il 1927-1930 Võru Õpetajate  Seminaris, a-st 1930 aga Riigi Kunsttööstuskoolis keraamikat. Kooli lõpetas 1933.a. Ta jätkas sama kooli juurs enda täiendamist skulptuuri ja keraamika  alal kuni 1935.a-ni. 1939.a. täiendas ennast Helsingis ARABIA portselanivabrikus. A-il 1939-1940 teotses Tallinnas o/ü KODUKÄSITÖÖ keraamikaõppetöökoja juhatajana, hiljem teotses peamiselt vabakunstnikuna.  1945.a-st oli KL liige. Talle oli omistatud 1963.a. ENSV teenelise kunstniku  ja 1983 ENSV rahvakunstniku tiitlid. Ellinor Piipuu oli Eesti Kunstnike Liidu vanimaid liikmeid, üks meie professionaalse keraamikakunsti alusepanijaid, andunumaid savi- ja tulekunsti kummardajaid. Iseseisvat loometeed alustas ta 1930. aastatel, viimase töö dateeris ta aastaga 1999. Üle 60 aasta kestnud viljaka loomingulise tegevuse jooksul oli ta sihiseadjaks mitmete keraamiliste žanride viljelemisel. Ta oli ka esimene, kes tõi meie pärastsõjaaegsesse keraamikakunsti vabama vormikäsitluse. Meelisalaks jäi talle skulptuur, mille ampluaa ulatus meeleolukast pisiplastikast dekoratiivsete aia-ja kalmistuskulptuurideni; nimetagem siinkohal paljude hulgast skulptuure NAINE KANNUGA (1957), EMA JA LAPS (1962), R. UUTMAA hauaskulptuur Metsakalmistul, R.REIMANI hauaskulptuur  Võru kalmistul jpt. Ellinor Piipuu looming jõudis vaatajani arvukate tarbekunstinäituste ja mitmete isikunäituste vahendusel, aga samuti ka kunstitoodete kombinaadi keraamika-ateljee toodangu kaudu. Selle tarbeks kavandas ta nii pisiplastikat kui dekoratiivskulptuure: suveniirsed  MULGI EIT ja  MULGI TAAT, rahvuslikud  LEHMALÜPSJA ja MEIL AIA ÄÄRES TÄNAVAL,  KALEVIPOEG, aiaskulptuurid VARBLANE  ja NAINE LINNU JOOGI NÕUDEGA, dekoratiivsed pead ja maskid. Ta oli meie keraamilise aiaskuptuuri looja, viljeles peamiselt kõrgkuumustehnikat. Iseloomulik on kompaktne üldistatud vorm.  Ellinor Piipuu looming jõudis ka rahvusvahelisele areenile. 1962. aastal autasustati teda Prahas korraldatud rahvusvahelise keraamika akadeemia näitusel hõbemedaliga, 1959. aastal Oostendes ja 1965. aastal Genfis audiplomiga 1979. aasta loomingu eest määrati talle Kristjan Raua nimeline kunstipreemia. Keraamikakunst on üks ajale vastupidavamaid. Looja kaob, kuid tema kunst jääb.
Andmed: EKABL, Tallinn, 1996; EESTI KUNSTI AJALUGU 2.kd, Tallinn, 1970; V.Reinhholm ELLINOR PIIPUU, Tallinn, 1974

 Loe lisaks.....