Otsi maetut:

Rahumäe kalmistu, V, JV E, 9-3, 8-kohaline kirstuplats
Laadimine
Maetud
Eesnimi Perenimi Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Viktor Oksvort 01.10.1893 15.02.1984 21.02.1984
Alide Sepp 12.03.1990
Endel Sepp 29.12.1994
Johannes Sepp 01.01.1921
Johannes Uberg 21.02.1924

Viktor Konstantin Oksvort (Oxford)  (1893 – 1984)  helilooja, graafik, marsi JÄÄ VABAKS... autor
Sünd. 01.10.1893 Jäneda, Pirsu k.
Surn. 15.02.1984 Tallinn
Viktor Oksvort sündis Järvamaal. Tema vanaisa oli talunik, Viktori isa Jaan oli Jänedal kingsepp. Koolihariduse sai  ta Tallinnas, hakkas varakult tööle ja käis paremat teenistust otsimas ka Venemaal. 1920.-ndate aastate lõpust võib leida nootidelt märkusi: Oxforditrükk Nõmmel. Tema trükikoda kasutasid mitmed heliloojad, ka o/ü Esto-Muusika. Trükimasina oli Viktor Oxford ise ehitanud. Viktor Oksvordi kuulsa laulu JÄÄ VABAKS…. sõnade esimene versioon ilmus 1916. aastal poeemis TERASORI. Millal valmis viis, ei ole teada.  1936.a. on nimetatud laul VABADUSHÜMNINA kirja pandud raamatus KAITSEVÄE JA KAITSELIIDU RIVI-JA AJAVIITELAULUD. 1930-ndate teisel poolel sai see marsilaul üheks enimlauldud lauluks Tallinna garnisonis. Teada on, et Viktor Oksvort avaldas 1943. aastal Jaan Jäneda nime all 3 MARSILAULU. Neist esimene oligi JÄÄVABAKS…!     Ent üldrahvalikku repertuaari jõudis VABADUSHÜMN alles pärast okupatsiooni algust 1940. Uuesti leidis laul laiemat kõlapinda ja ilmus trükis laulva revolutsiooni ajal 1988. aastal. Okupatsiooni ajal lauldi refrääni sõnadega SAA VABAKS, EESTI MERI. Viktor Oksvorti ristipoeg oli tuntud fotograaf Kalju Suur, kes uue vabariigi ajal ka oma ristiisa tegevust hakkas meenutama.  Tegu oli mitmekülgse ja andeka mehega.  Oli väga musikaalne mängides klaverit, viiulit ja kitarri, esinedes tummfilmide vaheajal kinodes. Lõi laule ja kupleesid. Leivateenimiseks tegutses joonestajana, konstruktorina, vedurijuhina, tehnikuna, reklaamiagendina, trükkalina, trükimasina ehitajana, noontide ja pisitrükiste valmistajana. Peale selle  oli ta graafik, karikaturist, tõlkis prantsuse, saksa ja vene luulet, oskas kududa, heegeldada ja õmmelda.  Oskas toitu valmistada, tegutses rändkino näitlejana ja fotograafina. II maailmasõja ajal tegutses ta keemikuna, valmistades defitsiitseid ja kvaliteetseid riidevärve ning tualettseepi SILVA. Nõuk. okupatsiooni ajal püüdis puskarist puhast piiritust destilleerida, jäi võimudele vahele süüdistatuna salaviinaajamises ja pandi 6 aastaks vangi. Olles Harku vangilaagris õppis ta projkteerimise selgeks ja tegi kuure, garaaže ning ohvitseride peredele suvemajakesi. Tänu sellele sai ta  elamisloa Tallinnas, olles vanglast Stalini surma töttu varem vabanenud. Pikka aega peale vanglat oli Viktor oma ristipoja silmist kadunud. 1962. a. kohtusid nad taas, Viktor Oksvort töötas siis reklaamikunstnikuna.  Ristipoeg K.Suur pildistas teda ja fotod ilmusid ka viimase fotoalbumites. Ristiisa elukoht oli tollal kohvik MAIASMOKK pööningukambris. 70.aasta sünnipäeval siirdus Viktor Oksvort pensionile ja asus elama Lagedile.  Hiljem kolis ta elama Õismäele oma tuttavate juurde,  kes  ka 90 aastat elanud  Viktor Oksvorti Rahumäele sängitasid. Kalju Suur selgitas välja tema matusekoha. K.Suure honoraride ja tema algatatud korjandusrahadega püstitati hauakivi, mis avati 1 oktoobril  2004.a. Avasõnad mälestustseremoonial ja hauakivi pühitsemisel ütles fotograaf Kalju Suur. Heinz Valk kõneles laulu JÄÄ VABAKS….! tähtsusest eesti rahvale läbi aegade. Vaimuliku talituse peab Üksik-vahipataljoni kaplan leitnant Peeter Parts. Kohal on auvahtkond Üksik-vahipataljonist, laulab Eesti Meestelauluseltsi ühendkoor, mängib Kaitseväe orkester.
Üksik-vahipataljon on V. Oksvorti  laulu JÄÄ VABAKS….! valinud oma väeosa tunnuslauluks ja  võtnud endale aukohuseks hoida korras Eesti kuulsaima marsilaulu autori viimane puhkepaik Rahumäe surnuaias.
Andmed: M.Kask ERAARHIIV;

Loe lisaks...