• Maetu otsing


  • Kalmistu otsing


Gunnar Graps (1951 – 2004) muusik
Kultuurilooline haud   (Muusik)
Tallinn Rahumäe kalmistu, V, PU BI, 6-3, kirstuplats
Laadimine
Maetud
Eesnimi Perenimi Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Gunnar Graps-Grafs 27.11.1951 17.05.2004 29.05.2004

Gunnar Graps (1951 – 2004) muusik
Sünd. 27.11.1951 Tartu
Surn. 17.05.2004 Tallinn
Gunnar Graps-Grafs sündis muusiku peres. Tema lätlasest isa oli pärit Cesisest ja töötas tšelloõppejõuna.  6-aastaselt pandi GG lastemuusikakooli tšellot õppima. 1977.a. lõpetas ta Tallinna muusikakooli löökpillide erialal. 13-aastaselt tegi oma esimese rokkbändi SATELLIIDID (1965-1966), kus ta mängis soolokitarri. 16-aastaselt alustas ta MIKRONITES (1967-1970) trummariteed. 1960. aastatel oli GG-i iidoliks Mick Jagger ja ansambel The Rolling Stones. Sõjaväes aega teenides oli ta ühes bändis Ivo Linnaga.  1972. aastal ühines ta taas aastaks MIKRONITEGA . Aasta hiljem tuli kokku ORNAMENT (1973-1976), mida GG on ikka hellusega oma esimeste bändide seas nimetanud. Kolmeliikmelises rokitrios mängis ta koos Tõnu Tormise ja Andres Põldrooga. Ilmselgelt mõjutasid neid Led Zeppelin ja Jimi Hendrix. Raadio lauluvõistlusel hindas zürii nende lugu  TUHANDE JÄRVE TAEVAS kaheksandaks, publik aga esimeseks. 1976. aastal pani GG kokku MAGNETIC BANDI ja vahetas muusikalist suunda, hakates mängima džässrocki, milles oli viiteid ka reggae'le ja funk-soul'ile. Varsti pärast seda muutis ta grupi koosseisu ja hakkas MAGNETIC BANDI nime all mängima briti tolleaegse uue hevilaine vaimus metal-rock'i. M B-st sai kiiresti üks Nõukogude Liidu populaarsemaid raskemuusika bände. Esimesel ametlikul Nõukogude Liidu rokifestivalil Tbilisis tuli ansamblile kaksikvõit koos MASCHINA VREMENIGA. Kui 1970. aastad olid GG-i muusikaline kuldaeg, siis 1980. aastatest sai publikumenu tipp-periood. MB (1983 sai MB esinemiskeelu) ja selle teisik GGG (Gunnar Grapsi Grupp) tuuritasid aastaid mööda Nõukogude Liitu. 1982. aastal pühendas Washington Post GG-le ja MB-le terve lehekülje. 1989. aastal kolis GG Ameerika Ühendriikidesse. Pärast Eesti taasiseseisvumist naasis GG kodumaale. Ta asus tööle Kuku Raadiosse lepingulise muusikatoimetajana ja parvlaevale ESTONIA, mille ööklubis mängis DJ-na tantsumuusikat. Suvel 1993 sattus GG kaheks kuuks Rootsi vanglasse. Sellele järgnes Eestis periood, kus GG olude sunnil töötas kohalikes raadiojaamades ja mängis DJ-na mitmel pool (Guitar Safari, Raeköök jm) ka n-ö tümpsumuusikat, mis ei olnud talle hingelähedane. Aastal 1995 ilmus GGrapsil album TÜHJAD PIHUD ning järgmisel aastal tuli taas kokku ka GGG. Sellega esineti siiski vaid keskmiselt kord kuus. GG haaras süvenev masendus. Uue aastatuhande alguses esines GG Hansapanga pensionifondi reklaamis. Kahjuks ei olnud tema reaalne elu pooltki nii lilleline, kui näidatud reklaamis. Samal 2002. aastal ilmus ka 3CD kogumik sarjast EESTI KULLAFOND. GG oli trotslik ja hoolimata suurtest terviseprobleemidest andis 2003. aastal välja bluusihõngulise albumi RAJALT MAAS, mis jäigi talle viimaseks. Ühes oma viimastest intervjuudest kuu aega enne lõplikku areenilt lahkumist lubas GG veel tol ja ka järgneval aastal minna kontserttuuridele Venemaale, kus on senini inimesed, kes tema muusikat hindavad. Kuid maikuus  suri GG 52-aastasena südamerabandusse. GG oli ametlikult kaks korda abielus, mõlemast abielust on GG-l pojad – Jan-Joonas ja Gunnar junior.
Anne Erm on oma teoses POLKAST ROKINI  maininud, et GG on  kivilinnade trubaduur, ta on hingelt endiselt romantik ja vaimsete väärtuste hindaja. Talle on võõrad asjastunud väikekodanlik maailmataju, kommertslik suhtumine muusikasse ja ellu.
GG austajad kogusid  märgatava rahasumma millega püstitati GG kalmule mälestusmonument. Mälestuskivi disainis GG poeg Jan Graps, kes ütles, et kuju kujutab ta isa ausust, otsekohesust ja lihtsust. Monumendi tagaküljel on aga kujutatud GG-i käel olnud tätoveeringut.
Andmed: http://ruja.ee/Teema/914/; http://epl.delfi.ee/news/kultuur/gunnar-graps-ma-olen-araaetud-hobune.d?id=50984604

Loe lisaks...