Otsi maetut:

Leo Saarnok (a-ni 1925 Karing) (1891 – 1963) VR I/3, sõjaväelane
Kultuurilooline haud
Rahumäe kalmistu, V, PU CI, 11-9, kirstuplats
Laadimine
Maetud
Eesnimi Perenimi Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Mari Krusik 30.01.1949
Marie Lillema 17.11.1985
Alfred Lillemaa 25.07.1897 18.12.1965
Helmi Märtens 21.03.1928 23.03.1928
Leo Saarnok 09.02.1891 21.03.1963 25.03.1963
Salme Saarnok 23.03.1985

Leo Saarnok (a-ni 1925 Karing) (1891 – 1963) VR I/3, sõjaväelane
Sünd. 09.02.1891 Martna v.
Surn. 21.03.1963 Tallinn
Leo Karing (Saarnok)  sündis Martna (Kuluse 1866-1917) vallas Kesu külas Läänemaal . Tema isa oli  ehitustööline. Õppis a-il 1921- 1926  Tallinna kolledžis ja hiljem a-il 1926-1937(vaheaegadega) Tartu Ülikoolis õigusteadust, aga ei lõpetanud. Korp! Revelia liige. Osales I ilmasõjas. Oli sõjaväeametnik. Vabadussõja ajal oli ohvitseride reservis,  märtsist 1920 korraldusvalitsuse inspektoriosakonna  asjaajaja. Sai oma teenete eest Vabadusristi.  1929.a. juunikuust alates oli  kaitsevägede staabi 4.osak B jaoskonnaülem, 1935 ülema  abi.   1940. juulist  VRVÜ (Vabaduse Risti Vendade Ühendus) Tallinna osak. liige. Kui Eesti Nõuk. Venemaa poolt okupeeriti siis pärast ENSV vastuvõtmist NSV Liidu koosseisu liiduvabariigina 06.08.1940, andis 17.08.1940 Nõukogude Liidu kaitse tollane rahvakomissar direktiivi nr 0/2/105022, mille kohaselt tuli Eesti sõjavägi reorganiseerida septembri keskpaigaks Punaarmee koosseisus olevateks territoriaal-laskurkorpusteks. Nõnda oli ka Leo Saarnok Punaarmees 22. Territoriaalkorpuse staabi rivikosseisu osakonna asjaajamisjaoskonna ülem III järgu intendandi auastmes. NKVD arreteeris ta  15. juunil 1941 Tallinnas. Teiste andmete järgi 13 juunil  Porhovi ja Dno vahelises metsas nn. Õunapuu grupis. Teda süüdistati Vabadussõjas Punaarmee vastu sõdimises ja selle eest Vabadusristi saamises. Oli vastu Eesti „vabastamisele“ Punaarmee poolt, olevat näidanud üles argust ja tahtetust võidelda Saksa armee vastu. Erinõupidamise otsusega  1942.a. septembris  mõisteti 10 aastaks vangi. Oli Krasnojarski krais  Norilski laagris vangis. 1951.a. vabanes, Eestisse naases 1956(?) a-l, elades esmalt  Harju raj.  Raasikul. Ta töötas  Maardu keemiakombinaadis puusepana.  Leo Saarnok oli abielus Salme Saarnokiga, peres kasvasid poeg Erik ja tütar Anna.
Leo Saarnok suri vähki.
Andmed: Aut. Kollektiiv“Eesti Vabaduse Risti kavalerid, Viljandi, 2016;  Ü.Uluots „Nad täitsid käsku“, Tallinn, 1999; kultuur.elu.ee/ke503_Noril-Gulag.htm; www.kool.ee › II maailmasõja sündmused › II MS sündmused 3. Osa; Postimees (1886-1944),  nr. 156, 13.06.1925 ;www.ra.ee/ilmasoda/index.php/soldier/searchAdvanced?address_reg...q...