• Maetu otsing


  • Kalmistu otsing


Valter Udam (1926 – 2001) põllumajndustegelane, publitsist
Kultuurilooline haud
Tallinna Metsakalmistu, U, AJ, 5, kirstuplats
Laadimine
Maetud
Eesnimi Perenimi Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Valter Udam 26.08.1926 26.03.2001 18.05.2001

Valter Udam (1926 – 2001) põllumajndustegelane, publitsist
Sünd. 26.08.1926 Vastse –Antsla v.
Surn. 26.03.2001 Tallinn
Valter Udam sündis Võrumaal Vastse-Antslas Toku taluperes. Õppis Tagula algk-s. A-il 1944-1950 teenis Punaarmees ja õppis Eesti Laskurkorpuse parteik-s. Oli NLKP liige 1952 – 1991. Ta lõpetas 1957. aastal Olustvere Põllumajandustehnikumi. Valter Udam õppis ka Tallinna Draamateatri õppestuudios ja EKP Keskkomitee Eesti Nõukogude-parteikoolis ja lõpetas 1964. aastal NLKP Keskkomitee Kõrgema Parteikooli. Ta kaitses Moskvas marksismi-leninismi inst-s. kandidaadiväitekirja parteitööst agrotööstuskoondistes. Hiljem töötas  Valter Udam Tallinnas ja Tartus komsomoliorganisatsioonis juhtivatel ametikohtadel, rajoonikomiteede sekretärina ja EKP Keskkomitee inspektorina. A-il 1971-1990 oli Valter Udam ENSV ülemnõukogu saadik ja l978.a. alates ka  EKP Pärnu rajoonikomitee esimene sekretär. Valter Udam oli tunnustatud agrotööstuskompleksi loojaid, ta on avaldanud publitsistikat ja kirjutisi põllumajanduse kohta ning kirjutanud näidendeid. Taasiseseisvunud Eestis sai Valter Udamist vabakutseline ajakirjanik. Ta oli ka EAKL-u liige. 1984.a. lavastati Pärnu teatris tema publitsistlik näidend VASTUTUS. (autasust. J.Smuuli preemiaga). Selle kohta nentis ta ise et :1985. aastal Loomingu Raamatukogus ilmunud raamat oli liiga ametlik ning funktsinärikeskne, praegu peaks kirjutama  VASTUTUSE 2, kuid seda tehku juba uued mehed. Ometi  näitas ta selles julgelt tollase majandusmehhanismi ebakohti ja  tõstatas kaalukaid sotsiaalpsühholoogilisi probleeme. Valter Udami sulest ilmus viis näidendit, neist kaks nägid  ka rambivalgust. Aastaid eri rajoonide parteikomiteesid juhtinud ning rahvalt austava hüüdnime Piima-Valter pälvinud Valter Udam on oma kirjutistes ja intervjuudes meenutanud nõukogudeaegset igapäevaelu maal, põllumajanduse seisu, parteielu köögipoolt ning kõrgeid külalisi. Valter Udam väitis,  et on elanud põhimõtte järgi: ära küüruta ning hoia ka kõige segasematel aastatel selg sirge. Seda õpetas talle omal ajal näitleja Valdeko Ratassepp, kes oli Valter Udamile suur eeskuju. Kõik algas loomulikult isakodust ning Eesti Vabariigist, milles tema elas 14 aastat. Ta meenutas erinevaid okupatsioone, teenimist Eesti Korpuses. Ta ei jõudnud rindele, kuid täieliku pildi tollasest sõjaväe- ja tsiviilelust ta sai ja ta meenutas, et Eesti Korpuse juhtkond püüdnud iga hinna eest hoida Eesti Vabariigi sõjaväe vaimu ning kasvatada sealseid mehi ikka eesti moodi. Valter Udam väitis ka,  et Nikolai Karotamm oli kolhooside moodustamise vastu ning püüdnud kollektiviseerimist läbi viia põllumajandusühistute kaudu. Temapoolse  hinnangu said teisedki aastakümneid Nõukogude Eestit juhtinud isikud: Johannes Käbin, Artur Vader, Arnold Veimer, Edgar Tõnurist, Valter Klausson, Karl Vaino, Rein Ristlaan.
Valter Udam oli abielus.
Andmed: EKL, Tallinn, 2000; EE 14 kd, Tallinn, 2000; V.Udam ELUST ENDAST, Tallinn, 1999;