Otsi maetut:

Oleg Rogatšov (1959 – 2016) näitleja
Kultuurilooline haud
Metsakalmistu, V, TL, 40/7, kirstuplats
Laadimine
Maetud
Eesnimi Perenimi Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Svetlana Dorošenko 18.12.1954 18.07.2016 21.07.2016
Oleg Rogatšov 23.11.1959 24.07.2016 26.07.2016

Oleg Rogatšov  (1959 – 2016) näitleja
Sünd. 23.11.1959 sünnikoht ?
Surn. 24.07.2016 Tallinn
Oleg Rogatšov oli Eesti näitleja. Ta on lõpetanud Vene Teatri stuudio 1978.a. Paralleelselt õppis ka tehnikumis, lõpetas selle samuti 1978.a. Peale lõpetamist töötas tõsistel tehnilistel ametikohtadel Kalinini nim. tehases.  Osad allikad väidavad, et  ta töötas ühe aasta Punalipulise Mustamere laevastikus Sevastoopolis.  Oli seal ka  armeeteenistuses kaks aastat. Peale armeeteenistust  tuli Tallinna  ja töötas aastatel 1981–2016 näitlejana Tallinna Vene Teatris. Literaat J.Skulskaja kirjutab oma järelhüüdes Oleg Rogatšovist, et ta oli näitleja,  kes tsiteeris tihti Bloki PALAGANI näitlejatest, kelle tõest peaks kõigil olema valus ja helge. Oleg rääkis, et tal ei ole kuulsusjanu ega auahnust, on vaid usk teatrisse, armastus teatri ja vastumeelsus ebajumalate vastu, keda ta endale kunagi ei teinud. 1978. aastal lõpetas ta Vene Teatri stuudio ja on sellest ajast peale astunud lavale veendumusega, et kunst päästab maailma. Siin tutvus ta oma kursuseõe näitlejanna Svetlana Dorošenkoga kellega ta oli eluaeg õnnelikus abielus. Perre sündis ka poeg  Jegor.  Näidendis  KUIDAS ARMASTADA KEISRINNAT, mille tõi lavale Eduard Toman, mängis Oleg duetis Jelena Tarassenkoga peaosa – Grigori Orlovi. Õigemini, ta mängis näitlejat, kes mängib krahvi. Tema Orlov oli brutaalne mees­iludus, lahe härrasmees, täis mehelikku jõudu ja võimukust. Aga peamine temas oli tõelise armastuse otsing ja ootus. Ka kümme aastat hiljem, mängides doktor Astrovit lavastuses ONU VANJA, igatses Oleg Rogatšov tõelise armastuse järele, mis tema jaoks võrdus ilu ja pääsemisega. Ta oli see doktor Astrov, kes valitseb maailma erilise mehisusega, mis kaunistab väärikaid kaotajaid. Oleg ise arvas, et kõige paremini oskas tema sisemaailma avada Juri Jerjomin, ja hindas väga rolle tema lavastustes MOSKVASSE! MOSKVASSE! ja  IDIOOT. Aga viimasel ajal oli ta loominguliselt väga lähedane Peterburi lavastaja Gleb Volodiniga, kellega koos nad tegid erakordselt sügava lavastuse Dostojevski jutustuse ÜLESTÄHENDUSI PÕRANDA ALT  põhjal. Oleg töötas materjaliga viimse peensuseni, pingeliselt, tungides üha sügavamale klassiku teksti struktuuri. Oleg oli suuteline mängima nii romantilisi kangelasi kui ka täiesti olmelisi ja koomilisi rolle. Palju aastaid mängis ta kustumatus PALJU ÕNNE ARGIPÄEVAKS!,  viimase kuu jooksul valmistus rolliks Igor Lõssovi lavastuses (VÄGA) KALLIS NAINE  Maupassant’i ainetel. Oleg ise pidas näitlejaid igavesteks lasteks ja idealistideks.  Lasteks, kuna nad mängivad kogu elu ja see ei tüüta neid ära, nad tahavad mängida. Ja idealistideks seetõttu, et usuvad kogu elu, et ilu päästab maailma. Oleg ütles natuke aega enne oma lahkumist ühel teatrikoosviibimisel, et iga kaua aega teatris mänginud näitleja kannab endas ideed omaenda lavastusest ja isegi kui tal ei ole teatud lavastajaoskusi, siis ühe lavastuse ta ikkagi võib teha, peab tegema. Kolleegid soovitasid tal lavastada. Missugust lavastust ta silmas pidas, missugusesse vaatemängu tahtis ta investeerida kogu oma näitlejakogemuse, ei saa me enam kunagi teada. J.Skulskaja arvates  oli selleks lavastuseks kogu tema elu, mis kuulus jagamatult ühele lavale, ühele loomingulisele kollektiivile, ühele naisele. Kaasaegsete arvates oli Olegi iseloom tugev, mehelik, aus. Teda austati. Teda peljati, temaga oldi ettevaatlik. Teatrikollektiivi viimasel koosolekul  kui läks jutt vajadusele tugevdada teatris ärilist osakaalu, ütles Oleg resoluutselt, et tuleb otsustada, kas me teeme siin kunsti või tegeleme äriga?!
Oleg on mänginud ka ETV sarjas ÕNNE 13 kus tema abikaasa Svetlana Dorošenko kehastas Maria Rjabovat ja Oleg Rogatšov tema abikaasat Romani. Oleg mängis mitmes filmis nagu SUPILINNA SALASELTS, PUHASTUS, PUNANE ELAVHÕBE, DETSEMBRIKUUMUS, TÄNA ÖÖSEL ME  EI MAGA, ÄRATUS jmt. Ise pidas ta siiski olulisemaks teatris mängimist. Ta oli kolleegide ja oma austajate sõnul üks Vene teatri legende, kes töötas seal aastast 1981. Stuudioaegadest peale oli tema elu lahutamatult seotud kursuseõde Svetlana Dorošenkoga, keda ta truult ja ustavalt armastas ja  kelleta ta ei suutnud  kauem elada kui vaid kuus päeva. See on veel üheks tõenduseks nende armastuse kohta, on selle traagiliseks hümniks.
Andmed: ARTER nr 1, 07.01.2012; PPOSTIMEES(venek.), 23.11.2009; MOLODJOŽ ESTONII, 02.02.2002; www.sirp.ee › Artiklid › Teater; https://sputnik-news.ee/estonian_news/20160725/2826449.html;

 Loe lisaks...

Svetlana Dorošenko  (1954 – 2016)  näitleja.
Sünd.18.12.1954 Tallinn
Surn. 18.07.2016 Tallinn
Svetlana Dorošenko ema oli II Maailmasõja ajal radist. Peale sõja lõppu  lähetati ta Eestisse tööle.  Oma isa Svetlana ei näinud. Isa oli valgevenelane ja nad vanemad lahutasid abielu enne tütre sündi.  Svetlana lappsepõlv ja kooliiga möödus koos emaga. Neiuna astus Sveta majanduskoli mehhaaniku eriala õppima. Tegelikult õppis ta IT spetsialistiks. Tolajal aga nimetati  hiigelsuurte arvutitega tegelejaid mehaanikuteks.  Svetal oli  juba kooli ajal huvi näiterigi vastu, oli selle aktiivne liige. Hiljem käis ta ohvitseride maja rahvateatri trupis.  1978.a. lõpetas ta ta toonase Vene Draamateatri stuudio esimese lennu. Nende kuraatoriks oli tollane   tunud teatrimees Kaarel Ird.  Peale lõpetamist  võeti Svetlana tööle Tallinnna Vene  Draamateatrisse. Svetlana oli abiellunud oma kursusevenna näitleja Oleg Rogatšoviga.  Abielu oli väga õnnelik. Perre sündis poeg Jegor.  Teatris oli Svetlana tööga pidevalt hõivatud. Kui hakati  tegema  Eesti seriaali ÕNNE 13, sooviti sinna venelanna Maria  osasse Svetat.  Viimane oli tolajal väga hõivatud, aga huvi eesti näitlejatega koos mängida ja ka huvi mängida koos oma  abikaaa ja tollal 5 aastase pojaga,  aitas takistused ületada. Maria kuju kohta ütles Svetlana ise, et  Maria on lihtsakoelisem ja pehmem kui tema.  Svetlanal tuli vene Draamateatrist lahkuda  2012.a. tüli tõttu juhtkonnaga. Svetlana loomus ja sisemine õiglustunne sundisid tal välja ütlema  asju mida juhtkond ei soovinud kuulda. Svetlana tegeles peale äratulemist teatrist  Monoteatri etendusi tõlkides, tegeles mittetulundusühingutes, samuti reklaami alal. Ka kutsuti teda kaasama mitmetesse  teatriprojektidesse.  Svetlana  ei keelanud, aga ka ei soovitanud poeg  Igoril näitlejaks hakata.  Kuldmedaliga gümnaasiumi lõptanud Igor õppis TRÜ-s arstiteadust.  Svetlana abikaasa  Oleg Rogatšov jäi peale  Sveta lahkumist edasi  Vene Draamateatrisse.
Svetlana paljudest teatrirollidest on enim publikule meelde jäänud tema osatäitmised Maršaki näidendeis, muinasjutus-näidendis TULIPUNANE LILLEKE, PALAT NR 6-s, VELEDETEKTOR-is  j. Eestlased mäletavad tema  osatäitmist ÕNNE 13-s,  kus  Svetlana Dorošenko kehastas Maria Rjabovat ja O. Rogatšov tema abikaasat Romani.   Svetlana,  kes oli ka väga hea laulja,  mängis kõrvalosi filmides VEHKLEJA, ROTILÕKS, DETSEMBRIKUUMUS, MA POLE  TURIST, MA ELAN SIIN.  Viimane roll oli tal Kaur Koka filmis OLGA.
Svetlana Dorošenko põdes pikka  aega rasket vähktõbe. Siiski tema  surm tabas peret ja  kolleege ootamatult. Kuue päeva pärast suri Svetlana abikaasa Oleg Rogatšov.
Andmed: ARTER nr 1, 07.01.2012; PPOSTIMEES(venek.), 23.11.2009; MOLODJOŽ ESTONII, 02.02.2002; https://sputnik-news.ee/estonian_news/20160725/2826449.html; www.sirp.ee › Artiklid › Teater

 

Loe lisaks...