Järva-Jaani I kalmistu

Järva-Jaani kirikaed

Üldpindala on 14054m², millest ehituste all 624m².

Järva-Jaani kiriku ümber paiknev surnuaed on Järva-Jaani vanim matmispaik. Asutamise aeg pole teada. Kiriku piirdeaia paest postil on plaat tekstiga 1860 AJE Wogel, mis arvatavalt on piirdetara ehitamie aeg.

Kiriku hoone peaukse kohal roosaknast ülal on aastaarv 1881, mis dateerib neogooti stiilis torni ehitamisaastat.

Järva-Jaani Ristija Johannese kirik ehitati 1300.a. paiku kindluskirikuna.

Tõendina on kõrgel asuvad aknad, mida on hiljem allapoole pikendatud(V.Raam).

Kirik on ühelööviline ja kolme võlvistikuga. Erakordne on kiriku juures peaaegu täielik raiddekoori puudumine. Ka puudub müüritrepp võlvidele pääsemiseks. Seda asendab viilumüüris paiknev ava.

Torn ehitati kirikule alles1881.a. Sisustusest on säilinud 16. sajandist pärit hauaplaat, barokne kantsel (1648. F. Hoppenstädt) ja altarisein (A. Michaelsen), ehitatud ümber ühest epitaafist).

Lõuna seina välisküljel asub klassistlik hauamonument (epitaaf)(18.sajand).

Järva-Jaani koguduse õpetajad läbi ajaloo:

1. Johann Bartholomäus Gylden 1617-1622
2. Johann Faber 1623-1627
3. Anreas Besicke 1631-1632
4. Johannes Hinckelmann 1632-1661
5. Simon Schleuterus 1661-1663
6. Johann Christoph Selmerus 1663-1664
7. Johannes Bent 1664-1671
8. Daniel Friedrich Naupitzer 1672-1681
9. Christian Kelch 1681-1697
10. Mag. Gustav Johann Laurentii 1697-1704 (tapetud Põhjasõja ajal, maetud Papimäele-kirikumõisa maale?)
11. Johann Araham Winkler 1705-1714
12. Reinhold Winkler 1714-1733
13. Johann Heinrich Henckel 1734-1753
14. Michael Kelch 1754-1757
15. Johann Christoph Paucker 1757-1776
16. Christian Jakob Glanström 1776-1825 (rahvaluule koguja, kirjutas vaimulikke laule)
17. Ferdinand Theodor Gebhardt 1825-1861
18. Peter Bernhard Gebhardt 1861- 1902
19. Heinrich Arved Rosenstein 1903- 1939
20. Leo Vahter 1939- 1946 (algasid eestikeelsed jumalateenistused)
21. Aleksander Eller (hoold.õp.) 1946- 1947
22. August Kobla (hoold. õp.) 1947- 1950
23. Osvald Põldma 1950- 1954
24. Richard Jõgis (hoold. õp.) 1954- 1955
25. August Eduard Ein 1955- 1974
26. Endel Mets 1974- 1988 ( TA Emakeele Seltsi tegevliige)
27. Peeter Parts 1988- 1998
28. Joel Siim 1998- 1999
29. Allan Praats (hoold. õp.) 1999- 2003
30. Katrin-Helena Melder 2003-

Kirikuaeda on maetud Chr.J.Glanström, F.Th.Gephardt, P.B.Gephardt ja Endel Mets.

Tuntuim Järva-Jaani pastoritest oli kahtlematta Christian Kelch (15.XII 1657 Grüfenhagen, Pommeri-13.XII 1710 Tallinn) baltisaksa kroonik ja vaimulik.

Chr. Kelch tuli 1680.a. Eestisse koduõpetajaks. Aastatel 1682-1697 oli Järva-Jaani koguduse õpetaja. 1685 rajas samas talurahvakooli. 1697.aastast õpetaja Viru-Jaagupi koguduses ja 1710.aastast Tallinna Niguliste koguduse pastor. Suri katku.

Tema kirjutatud kroonika „Liefländische Historia...“ 1695 käsitleb sündmusi 1690.a., mille järg „Continaution“ hõlmab ajavahemikku 1690- 1707 ja on väärtuslikud ajalooallikad.

Järva-Jaani pastor F.Th.Gebhardti peres sündis hilisem tuntud baltisaksa maalikuntsnik ja professor Eduard Franz Karl von Gebhardt (13.VI 1838 J-Jaani – 3.II 1925 Düsseldorf).

Eduard von Gebhardt õppis 1855- 1857 Peterburi Kunstiakadeemias, täiendas end 1857- 1858 Düsseldorfis, Belgias ja Hollandis ning 1859 L.Des Coudres’i juures Karlsruhes. Elas aastast 1860 Düsseldorfis ja õppis seal W. Sohne juures. 1874- 1912 Düsseldorfi Kunstiakadeemia õppejõud. Loonud realistlikke portreid, usulisi kompositsioone ja altaripilte.

Tallinna Toomkiriku altarimaal „Kristuse ristilöömine“ 1866, „Viimane õhtusöömaaeg 1870 Berliini Rahvusgalerii.

1884-1891 6 seinamaali Loccumi kloostri refektooriumisse

1899-1907 11 seinamaali Düsseldorfi Rahukirikusse

1905 Strasbourgi Ülikooli usuteaduskonna audoktoriks

1910 alustab tööd Düsseldorfi Põhjakalmistu kabeli maalimisega

1915 samasse seinamaal „Kristuse taevaminek“

1920 autoportree

1920/21 fresko „Jeesus vaigistab tormi“ Dortmundi Maria kirikule

1925 sureb Düsseldorfis, maetud linna Põhjakalmistule

Kunstniku õpilasteks olid ka Tõnis Grenzstein (1863-1916), Paul Raud (1865-1930), Kristjan Raud (1865-1943), Ants Laikmaa (1866-1942).

Kirikuaeda on maetud mitmed ümbruskonna mõisate (Orina, Kuksema, Rava) mõisnike perekonnad (Schillingid Stackelbergid).

Kirikuaias puhkab Jüri Saar (19.I 1871-13.V 1956) pedagoog ja seltskonnategelane. Aastast 1893 Orina valla kooli ja algkooli (1922.a. J-Jaani algkool) juhataja. Oli koolitööl 1931 aastani. Oli J-Jaani tuletõrje-, põllumeeste-, ja haridusseltsi asutajaliige. Osales samuti ühispanga ja raamatukogu rajamisel.

Kirikuaeda on maetud Vabadussõjas 1918-1920 langenud sõdurid (enamus peauksest paremale ühtse reana, osa hajali perekonnaplatsidel).

I Kalmistu on tänaseni tegutsev Järva-Jaani kalmistu, kuhu võivad matta sinna varem platsi omandanud isikud. Uued hauaplatsid eraldatakse Järva-Jaani II ja III Kalmistule. Kalmistud kuuluvad munitsipaalomandisse, mida haldab Järva-Jaani Vallavalitsus, hooldusfirmana OÜ Järva-Jaani Teenus.