Otsi maetut:

Pealeht > Tallinna kalmistud > Metsakalmistu >

Hauaplatsi kasutajale

Aleksander Hendrikson (1895 – 1977) Tallinna Linnapea.
Kultuurilooline haud   (Riigiametnik)
Metsakalmistu, V, Kuulsuste küngas, 29, kirstuplats
Laadimine
https://www.haudi.ee/uploads/burialplace_5410313955b73.jpg
Maetud
Eesnimi Perenimi Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Aleksander Hendrikson 23.11.1895 04.10.1977 10.10.1977
Aneta Hendrikson 21.02.1895 31.05.1979 02.06.1979
Igor Hendrikson 29.08.1956 11.05.2000 02.06.2000

 

   Aleksander Hendrikson (1895 - 1977) Tallinna linnapea

   Sünd. 23.11.1895 Tallinn

   Surn.  04.10.1977 Tallinn

   AH sündis Tallinnas töölisperekonnas.  13-aastasena alustas ta oma
   töömeheteed. 1917.a., kohe pärast Veebruarirevolutsiooni, astus AH
   bolševike parteisse. Võttis punakaartlasena osa SSOR-ist Tallinnas.
   1918. aastal läks nn jääretkega Kroonlinna. 1918.a. võttis Töörahva  Kommuuni ridades osa Narva vallutamisest  (nõuk. ajal käsitleti seda Narva vabastamisena). PärastVabadussõda, peale Eesti iseseisvumist, asus elama  Leningradi. AH elas 1921-34 Leningradis, õppis 1921 - 24 Eesti Töölisfakulteedis. 1929.a. lõpetas Engelsi-nim. Leningradi Rahvusmajandus-inst. Töötas 1932-34 keemiatehase RESPUBLIKA direktorina. 1934-39 Tšeljabinski obl. Teravilja sovhoosi dir. II ilmasõja  ajal oli AH taas  Leningradis kus ta elas üle  blokaadi ja tegi palju Lenini linna kaitseks - seda meenutasid tema matustel tema kommunistlikud kaasvõitlejad. 1944.a  peale II ilmasõja lõppu suunas ÜK(b)P Keskkomitee A H Eestisse.   1945-61 oli ta Tallinna Linna TSN TK esimees (st linnapea).  On  rõhutatud et AH tegi suure töö likvideerimaks Tallinna sõjapurustusi. Seda poleks olnud vaja teha kui AH enda nõuk. võitluskaaslases poleks  tallinnat 1944.a. märtsikuus puruks pommitanud. Rajas Tallinna ka uusehitusi, nende seas ka  Pärnu mnt-le i viadukti mida rahvasuus hüüti  HENDRIKSONI KÜÜRUKS.  On rõhutatud tema suuri organisaatorivõimeid, printsipiaalsust, tema ustavust kom.parteile. Ka pensionil olles (oli liidulise tähtsusega personaalpensionär), alates 1961.aastast, tegutses ta noorte kommunistliku kasvatamisega, oli aktiivne partei linnakomitee parteikomisjoni esimees.
AH saadeti ära ESTONIA kontserdisaalist. Auvalves olid  tollased kommunistlikud tegelased  J.Käbin, A,Vader,  V: Klauson,  N.Johanson, Arnold Rüütel, V.Väljas, K.Vaino, V.Käo, B.Saul jt. Kalmistul kaikus kolmekordne püssisaluut ja  lauldi INTERNATSIONAALI.A H oli 1948-62 EKP KK liige, 1954-62 NSV Liidu Ülemnõukogu, 1947-55 ENSV Ülemnõukogu saadik. 1973.a. Tallinna aukodanik. Autasustatud kahe Lenini ordeniga, Oktoobrirevolutsiooni ordeniga, Isamaasõja II järgu ordeniga, Tööpunalipu ordeniga, medalite ja  aukirjadega.

Andmed: K.Laane ERAARHIIV (nekroloogid NOORTE HÄÄLES ja  ÕHTULEHES); EE 14 kd, Tallinn 2000.