Otsi maetut:

Pealeht > Tallinn > Tallinna kalmistud > Metsakalmistu >

Hauaplatsi kasutajale

Ernst Ederberg (1891-1973) arhitekt ja kunstiteadlane
Kultuurilooline haud   (Arhitekt, Teadlane)
Metsakalmistu, V, KI, 74, kirstuplats
Laadimine
Maetud
Eesnimi Perenimi Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Ernst Ederberg 10.05.1891 19.03.1973 23.03.1973

 

Ernst Ederberg (1891-1973) arhitekt ja kunstiteadlane
Sünd. 10.05.1891 Kaarma v.
Surn. 19.03.1973 Tallinn
Sündis Saaremaal Kaarma kirikuõpetaja, suurima Eesti rahvusliku liikumise edendaja Friedrich Wilhelm Ederbergi ja kirjanik Julie Wilhelmine Ederbergi teise pojana. Ema suri, kui EE oli oli 6-aastane. Isa abiellus uuesti. Peres oli kokku seitse last, neli neist poisid. EE  õppis Kuressaare gümnaasiumis.
Perekond kolis 1902.a. Kambjasse. E.E õppis 1903-09 Tartus Aleksandri gümnaasiumis. Jätkas õpinguid Riia Polütehnikumi arhitektuuriosakonnas 1910.a., lõpetas 1916.a. arhitekti diplomiga. Teenis I ilmasõjas ühe frondi tehnilises väeosas 1916-17. EE olevat junkruna osa võtnud ka Talvepalee kaitsmisest punaste vastu. (On seda eravestlustes rääkinud.) Seejärel võttis ta osa Eesti Vabadussõjast. 1919 - 1931 oli Tallinna Tehnikumi arhitektuuriajaloo ja arhitektuurivormide õppejõud. Aastatel 1920-22. oli ka töödejuhataja Kaitseministeeriumi korteriosakonnas. Vanade ehitiste uurimisega on ta tegelenud alates 1920-ndaist aastaist. Eesti rahva muuseumi rikkalik sellealane teaduslik materjal on E.E poolt organiseeritud mõõtmistööde tulemus. Eesti Rahva Muuseum korraldas juba 1920-ndail aastail ekspeditsioone ja talurahva-arhitektuuri mõõtmist. E. E haaras uurimisse Tallinna Tehnikumi õpilasi ja sai selleks Eesti Kultuurkapitalilt toetust. E.E tähtsus Eesti talurahva-arhitektuuri uurimisel oli teedrajav. Dokumenteerides  eesti taluarhitektuuri  korraldas mõõtmisi 15 kihelkonnas. Sai selle eest õppe-stipendiumi. Olles Tallinna Tehnikumi õppejõud, töötas ta aastail 1926 - 1940 ka Teedeministeeriumi arhitektuuriosakonna arhitektina. EE oli 1927 Eesti Arhitektide Ühingu üks asutajaliige, samuti 1933.a. Tallinna Ajaloo Seltsi asutajaliige  (Selts 1933 - 1940) (asutajaliikmed veel Aleksander Kivi, Rudolf Kenkmaa, Hans Kruus, Julius Bleier, Hengo Tulnola . 1940.a. selts likvideeriti. (Punaste käsul likvideeriti kõik nn. ,,kodanlikud organisatsioonid". Vastava määruse allakirjutaja oli Harald Habermann.)
EE reisis palju L-Euroopas ja ka Kesk ning Ees-Aasias (Palestiina, Iraan, Türgi), samuti Põhja Aafrikas. Teise maailmasõja ajal töötas EE Leningradis, Sverdlovski oblastis ja Kesk-Aasias.Töötas  raudteejaamades metsamaterjali laadijana Uurali mägede taga (oli “Eesti diviisi tagavarapolgus”). Oli Kaamal ehitustööde juhataja. EE kolleeg ja sõber E.Kuusik kirjutas, kuis EE haigena ja kurnatuna mööda Venemaa avarusi rändas, kuni temani jõudis kuuldus, et Moskvas moodustatakse Eesti valitsust. EE võttis end siis kokku ja  sõitis paljajalu Moskvasse, kus Eesti tegelased teda kõigepealt olid rõivastanud ja siis ka ametisse võtnud. Alates 1944 töötas õppejõuna ERKI-s, 1947.a. nim dotsendiks. Pärast sõda oli Arhitektuurivalitsuse muinsuskaitse osak. juhatajaks, kust lahkus 1950. a-te alguses. EE oli eesti arhitektuuriajaloo tunnustatud eriteadlane ja eesti arhitektuurimälestiste parimaid asjatundjaid. Põhjalikud uurimused EHITUSMÄLESTISI EESTIS (1926), HIIUMAA TALUEHITUSED (1926), Tallinna Sõjaväekalmistu projekt (1946.a., see ilmus sarjas NSVL rahvaste arhitektuuriaarded), TÄHTSAMAD SÖJA AJAL HÄVINUD MÄLESTUSMÄRGID (1946), VANA-NARVA TAASTAMISE PROBLEEME (1947), ELAMUD (1965), TALLINNA XVI JA XVII SAJ. RAIDKIVID (1958), EESTI TALUELAMU VANIMAID TÜÜPE (1964), LIIVLASTE TALUEHITISI (1966), TOOMPEA EHITUSLIK ARENG (1970). Üliõpilased mäletavad teda õppejõuna optimistliku, toreda  ja sõbraliku inimesena, oma eriala suure entusiastina ja tõelise erudiidina. Nii üliõpilased kui ka kollegid armastasid teda väga. Eriti huvitavad olid EE pajatused ta reisidest, arhitektuuri-imedest mida tema oma silmaga näinud oli, aga mida nõuk.aegseil üliõpilastel (1964.a.), ei olnud kõige vähematki lootust näha. Ta oli nõukogude-aegses suletud ühiskonnas üliõpilastele sõõm värsket õhku ja vaba mõttelendu. EE oli Arhitektide Liidu (1944) liige ja TLM kodu-uurimisringi asutajaliige (1963.a.).
Andmed:  K.Laane ERAARHIIV (EE isiklik kiri K.L-le, nekroloog); M.Vilbaste TLM kodu-uurimise ringi BT, Tallinn2000; EKABL, Tallinn, 1996; MÄLU, EKA, Tallinn, 2011; EE üliõpilase K.Gilts´`ilt isikl. saadud andmed;http://www.aste.edu.ee/~andres/kko.php