Maetu otsing


Ajakirjanik ja õppejõud Jevgenia Haponen
Kultuurilooline haud
Tallinna Pärnamäe kalmistu, K, 58, A-92, kirstuplats
Laadimine
Maetud
Eesnimi Perenimi Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Jevgenia Haponen 23.02.1948 14.10.2015 17.10.2015
Mihail Petrov 01.11.1985 06.11.1985
Maria Tsepluhhina 01.02.1987 06.02.1987

Jevgenia Haponen (1946 – 2015) ETV ajakirjanik ja Eesti-Ameerika Äriakadeemia õppejõud
Sünd. 23.02.1946 Tallinn
Surn. 14.10.2015 Tallinn
Jevgenia Haponen sündis Tallinnas. Peale üldhariduse omndamist astus Jevgenia Tartu Ülikooli mille lõpetas filoloogia magistrina. Ta asus tööle ETV-sse ja oli venekeelsete laste-ja noortesaadete toimetuses. Kolleeg Olga Käo meenutab teda kui professionaali nii televisiooni kui Eesti kultuuri alal, tema lastesaateid vaatasid lapsed suure rõõmu ja huviga. Jevgenia Haponen töötas Eesti televisioonis aastatel 1973-2000 erinevate teemaprogrammidega ning lõi 1990. aastal "Vene videokanali". Kolleegid ja sõbrad meenutavad teda kui säravat ja pühendunud inimest. Jevgenia Haponeni, Zenjat, meenutab ka 1970-ndate lõpul tööle tulnud kolleeg Natalja Malleus. Zenja oli siis juba kogu Eestis tuntud teletäht, aga ta ei näidanud seda kuidagi välja. Oli lahke, mõistev ja arutlev inimene. Ta oli suur reformaator, kes soovis pidevalt midagi uuendada, kapitaalselt midagi uut välja mõelda. Teda ei lasknud lahti mõte teha vene muinasjuttude põhjal saade tingnimetusega Kakuke, mida oleks kakskeelsena vaadanud nii eesti kui vene lapsed. See oleks tolajal olnud tõeliselt lapsi integreeriv saade ETV-s, arvas N.Malleus. Zenja algatusel sai teoks saade Merevaigu võti , mis ETV algatusena koostöös Läti, Leedu, Kaliningradi ja kleningradi TV-ga oli väga populaarne vaatajate seas. Liiati oli selle saate juht Urmas Ott, kellele see oli esimene saatejuhtimine. 1990. aastad olid televisioonis väga põnevad ajad ning pärast laulvat revolutsiooni oli paljudel inimestel tõesti midagi öelda. Kõige edukamaks saateks sel ajal oli Zenja hinnangul Juri Lotmaniga tehtud saatesari "Vestlusi vene kultuuriloost" ning Jüri Kuuskemaaga koostöös valminud "Estica". Tänu Zenjale sai Eesti kultuuri tundma lai vaatajaskond ka väljaspool Eestit, tõdes kolleeg Olga Käo. J.Lotmsniga koos tehtud sarjal oli suur populaarsus ka vene telekanaleis. Saatel oli ka suur müügiedu Euroopas ja väljapool sedagi. 1998. aastal valmis Jevgenia Haponenist vestlussaade "Ennäe inimest". Jevgenia Haponen oli aktiivne ja jõudis palju. Ta oli Vene Klubi juht ja andis selle kaudu välja ka ajakirja Novõi Tallinn, oli etnolaatade ja mitmete teiste suurürituste koordinaator. Kolleegid imetlesid Zenja oskust leida osavalt ja kergelt kuulsaid kultuuriinimesi oma saateisse. Paljud neist olid Zenja isiklikud sõbrad kes teda Tallinnas külastasid nagu näiteks Bulat Okudžava, Tšingiz Aitmatov jmt.
Kauaaegne kolleeg Rodin Denisov nimetas Jevgenia Haponeni surma suureks kaotuseks Eesti venekeelsele ajakirjandusele. Zenja on kõike teinud väga maitsekalt ja oskuslikult kes on paljudele noorematele kolleegidele eeskujuks. Tema tööst alles jäänud materjali saab kasutada suuresti ka ETV+ töötajate koolitamisel. Kolleegidele ja tema saadete teiselegi vaatajatele jääb Zenja meelde iginoore kauni naisena kellele töö oli olulisem kui isiklik elu.
Andmed: Õhtuleht, Tallinn, 15.10.2015; https://menu.err.ee/287398/meenutame-lahkunud-saatejuhti-ja-toimetajat-jevgenia-haponeni; vana.kesknadal.ee/g2/uudised?id=21162