Maetu otsing


Vladimir Dušetškin (1907 – 1977) põllumajandusteadlane
Kultuurilooline haud
Tallinna Pärnamäe kalmistu, PIII, 28, C-319, kirstuplats
Laadimine
Maetud
Eesnimi Perenimi Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Vladimir Dušetškin 02.05.1907 16.08.1977 19.08.1977

Vladimir Dušetškin (1907 – 1977) põllumajandusteadlane
Sünd. 02.05.1907 Novgorodi kub.
Surn. 16.08.1977 Tallinn
Vladimir Dušetškin sündis Novgorodi kubermangus  Ljubõtinski rajoonis Serehhovitši külas arsti perekonnas. Oma hariduse omandas ta Leningradis, lõpetades seal 1924.a. keskkooli, 1927.a. põllumajandustehnikumi ja 1931.a. Leningradi Ülikooli. Tööd alustas ta samas, Teaduste Akadeemia Botaanika Muuseumis geobotaanikuna, osaledes põhjaalade tundrate ja Jakuutia taimestiku uurimisel. A-il 1934 -1941  ja 1945 - 1950.  töötas ta Üleliidulise Taimekasvatuse Instituudi (VIR) polaarkatsejaamas teadurina. A-il 1941-1945 oli Vladimir  Dušotškin  Nõukogude Vene tegevarmees ja osales II ilmasõjas. Peale sõda jätkas teadustööd ja kaitses saadud uurimistulemuste põhjal 1947. a. Leningradi Põllumajanduse Instituudis väitekirja teemal MITMEAASTASTE HEINTAIMEDE TALVEKINDLUSE BIOLOOGILISED ALUSED HIBIINIDES , mille põhjal talle omistati põllumajanduskandidaadi kraad. Töötas a-il 1950-1952.a. Krasnodari krais Maikopi katsejaama juhatajana. Tuli 1952.a. Eesti NSV Teaduste Akadeemia presidendi kutsel Taimekasvatuse Instituudi direktoriks, millisel ametikohal töötas kuni 1957.a., instituudi üleviimiseni ENSV Põllumajandusministeeriumi alluvusse. Tema direktoriks oleku ajal kujunesid Taimekasvatuse Instituudis välja põhilised uurimissuunad ja baasid, mis eksisteerisid kuni Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituudi olemasolu lõpuni.  A-il 1957 - .1972., kuni pensionile siirdumiseni, töötas Vladimir Dušetškin Eesti NSV TA Eksperimentaalbioloogia Instituudis Harkus taimefüsioloogia ja geneetika sektori juhataja ametikohal, uurides punase ristiku füsioloogia ja geneetika küsimusi. Viimases küsimuses  oli ta üleliidulises ulatuses  juhtiv spetsialist. Vladimir Dušetškin  on kaasaegsete mällu jäänud lojaalse ja sõbraliku kolleegina. Väljapaistev  eesti aiandusteadlane  E.Kukk mäletas ja hindas oma meenutustes tolleaegse ENSV TA  Taimekasvatuse Instituudi direktori Vladimir Dušetškini abi  omaenda dissertatsiooni autoreferaadi tõlkimisel. Vladimir  Dušetškini rääkis küll vene keelt, kuid oli väga  mõistev ning sai aru, et paljud Eesti teadlased vene keelt  heal tasemel ei oska.
Lisaks kõigele muule oli Vladimir Dušetškin valitud mitmel korral Eksperimentaalbioloogia Instituudi parteialgorganisatsiooni sekretäriks. Ta oli autasustatud Tööpunalipu ordeniga, mitmete medalitega ja  ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukirjadega.
Andmed: K.Laane ERAARHIIV; agrt.emu.ee/pdf/1997_2_malestus.pdf; agrt.emu.ee/pdf/2012_2_simson3.pdf