Otsi maetut:

Juhan Kangilaski (1904-1981)
Kultuurilooline haud   (Kunstnik)
Pärnamäe kalmistu, VII, 43, B-136, kirstuplats
Laadimine
Maetud
Eesnimi Perenimi Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Juhan Kangilaski 19.05.1904 27.03.1981 02.04.1981
Mari Kangilaski 11.10.1989 17.10.1989
Leontine Ruusmann 22.10.1986 25.10.1986

 

Juhan Kangilaski (1904 - 1981) teatri-ja maalikunstnik ning graafik
Sünd. 19.05.1904 Vana-Tänassilma v.
Surn.  20.03.1981 Tallinn
Juhan Kangilaski sündis Viljandimaal Valma külas taluniku Jaak ja Kadri  Kangilaski perre. Kui Juhan oli 6 aastane ostis tema isa Vana-Võidu mõisast talukoha VERILASKE karjamõisa maadest ja sellega jäi Juhan Kangilaski seotuks surmani.  Alghariduse sai a-il 1913- 1917 Vana-Võidu Arumetsa vallakoolis. Edasi jätkusid õpingud a-il 1922- 1923 Tallinna Kunsttööstuskoolis,  kus õppis graafikat. Õpingud jätkusid maalikunsti alal a-il 1923-1927 PALLASES.  Haigestumise ja mitmel muul põhjusel töö ja õpingud katkesid a-ks 1927-1928. A-st 1929 asus tööle Viljandisse UGALA teatrisse, töötades seal vaheaegadega 1950.a-ni dekoraatorina ja oli a-il 1939-1945 ka sama teatri administraator. Lavakunstnike loomingut hinnates peab märkima, et see oli tõusnud sel ajal heale tasemele. Schabloonne tüüpdekoratsioon oli arenenud kunstiloominguks, mida lõid tõelised kunstnikuisiksused, nende hulgas ka Juhan Kangilaski, kes lõi maalilisi lavapilte. Tema oli see, kes 1932.a seadis UGALA lavale ringhorisondi ning uuendas lavavalgustuse.  Teatritöö kõrvalt joonistas ta  ajaleht SAKALALE  karikatuure.  Karikatuur oli  eestiajal eriti populaarne. Polnud elunähtust,  mida karikaturistid poleks oma pilkenooltega tabanud, karikatuur oli vägagi mitmekülgne  ka nn vaikival ajastul. Tuleb tõdeda, et Eesti Wabariigi ajal kujunes välja selge rahvusliku omapäraga graafikakoolkond, kus saavutati väljapaistvaid tulemusi kõigis graafika harudes- joonistustes, raamatuillustratsioonides, kõrg-ja sügavtrükitehnikas, karikatuuris ja isegi tarbegraafikas. Ning kõigele sellele aitas kaasa ka Juhan Kangilaski kunstnikuisiksus. Esile võiks tõsta tema  loomingus initsiaale ja  vinjette mida ta tegi  koos Ed.Viiraltiga koguteose EESTI: MAA.RAHVAS.KULTUUR (1926.a.)  tarbeks.
Juhan Kangilaski  osales aktiivselt Viljandi kunstielus, esinedes näitustel  õli- ja akvarellitehnikas tostatud  maastikumaalide ja natüürmortidega. 1937.a. hakkas Juhan Kangilaski vabakutseliseks. Peale II maailmasõda elas ja  töötas Juhan Kangilaski Tallinnas, a-st 1951 kuni elu lõpuni töötas ta kujunduskunstnikuna, viimased  10 aastat Tallinna Puhkeparkide Direktsiooni dekoorateljees. Ta tegi palju pidulike tähtpäevade, näituste  ja muuseumide kujundamisel.  Neil aegadel tegi Juhan Kangilaki tihedat koostööd ENSV Riikliku Nukuteatriga, kus lavastati seitse tema  nukunäidendit ja  muinasjuttude instseneeringut. Menukamaks osutus KAVAL- ANTS JA VANAPAGAN, mis hiljem  lavastati ka DRAAMATEATRIS.  Selle kõrval teotses ka  lasteraamatute illustraatorina, üks õnnestunumaid oli  1945.a. ilmunud HABEMEGA SIPELGAS. JUTUPÕIMIK LASTELE.  Juhan Kangilaski tegeles pidevalt vabagraafikaga,  aga  lõi ka  maale.
Inimesena oli Juhan Kangilaski tagasihoidlik, ta oli hea pereisa. Tema abikaasa oli  näitlejanna Mari Kangilaski. Peres kavasid lapsed Jaak (kunstiteadlane) ja Epp (etnograaf) Kangilaski.  Juhan Kangilaski  vend oli kunstnik ja kirjanik  Ott Kangilaski.
Andmed: K.Laane ERAARHIIV; tütar E.Kangilaski isikl. mälestused;   EESTI KUNSTI AJALUGU  I  kd /II, Tallinn, 1977; EKA 2 kd; Tallinn, 1970;