Maetu otsing


Kultuurilooline haud   (Ajaloolane)
Tallinna Hiiu-Rahu kalmistu, HK, II, 6-2, kirstuplats
Laadimine
Maetud
Eesnimi Perenimi Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Heino Karjus 27.11.1995 01.12.1995
Rudolf Kenkmaa 05.02.1889 26.04.1975 30.04.1975
Veera Kenkmaa 24.05.1979
Elizaveta Lillesaar 08.05.1955
Anna Lillestern 18.02.1886 14.08.1958

Rudolf Kenkmaa (1889 – 1975) ajaloolane-paleograaf, arhivaar
Sünd. 05.02.1889 Hummuli v.
Surn. 26.04.1975 Tallinn
Rudolf Kenkmaa  isa oli mölder, ta töötas Hummuli  Alamõisa vesiveski rentnikuna, hiljem talurentnikuna. Ema Miina oli kodune,  seitsme lapse ema, Rudolf sündis viienda lapsena. Rudolf läks 5 aastasena  sea-ja lambakarja, 10 aastasena päriskarjaseks ja 16-26 aastasena oli pidevalt suviti vanemate juures tööpoiss-põllutööline. Kooli sai minna alles 11 aastasena, õppis a-il 1908-1910 Hummuli-Ala vallakoolis, 1910-1912 Helme kihelkonnakoolis. A-il 1912-1917 Valga reaalkoolis, lõpetas  aga aastal 1918 Tartu reaalkooli. Detsembris astus ta formeeritavasse 2. Tartu jalaväepolku ja osales Vabadussõjas. Lõpetas Tallinna sõjakooli jalaväelipnikuna. Sõjaväest naasnuna astus taas ülikooli põllumajandusosakonda, kuid tundes hoopis suuremat huvi ajaloo ja keelte vastu palus end üle viia filosoofiateaduskonda. 1928. aastal siirdus Rudolf Kenkmaa Tallinna ja asus tööle linnaarhiivi. 1929. aastal lõpetas ta töö kõrvalt ülikooli ja 1933. aastal omandas magistrikraadi tööga  LISANDUSI KESK-EESTI TOPOGRAAFIALE 13.SAJANDIL. Linnaarhiivis töötades kandus Kenkmaa uurimistöö põhirõhk Tallinna ajaloole ja arhiivindusele. Ta oli üks ARHIIVINDUSE KÄSIRAAMATU (1933/1936) koostajaid. See oli Eesti esimene ja on tänini ainus arhiivialase praktilise ja teoreetilise töö kokkuvõte. Kui möödus 700 aastat Tallinna Linnaarhiivi ja ühtlasi kogu Eesti vanima üriku väljaandmisest, publitseeris Kenkmaa kogumikus VANA TALLINNA 1927. aasta üriku teksti koos eestikeelse tõlke ja kommentaaridega. Rudolf Kenkmaa oli 1933. aastal üks Tallinna Ajaloo Seltsi asutamise initsiaatoreid ja temast sai seltsi abijuhataja. Ta oli ka väljaande VANA TALLINN toimetuse liige ja üks autoreid. Koos kunstiloolase Hugo Peetsiga koostas ta raamatu  TALLINN. AJALOOLINE JA KUNSTIAJALOOLINE JUHT. Kenkmaa uurimus Carl Robert Jakobsoni Tallinna-perioodist sai linnavalitsuse preemia. EESTI AJALOO II köites pärinevad Kenkmaa sulest peatükid eesti linnade tekkimisest ja arenemisest 13.-14. sajandil ning linnakaubandusest 15.-16. sajandil. 1939. aasta sügisel sai Rudolf Kenkmaast Tallinna Linnaarhiivi esimene eestlasest juhataja.  Linnaarhiivi juhatas Kenkmaa 1944. aastani, mil ta määrati Eesti NSV Riikliku Keskarhiivi (praegu Riigiarhiiv) ülema asetäitjaks, hiljem ülemaks. 1947. aastal lahkus Kenkmaa arhiivist ja asus dotsendina tööle Tartu Ülikoolis, kus ta oli varemgi loenguid pidanud. Seal pani ta aluse sõjajärgsele arhiivinduse õpetamisele. 1957. aastal pöördus Kenkmaa tagasi Tallinna, kus töötas pensionile minekuni Ajaloo Instituudi vanemteadurina. Pensionil olles jätkas Kenkmaa uurimistegevust ja võttis osa linnamuuseumi kodu-uurimisringi tööst, olles ringi liege 1963.a-st.   Koos bioloog Gustav Vilbastega avaldas 1965. aastal uurimuse  TALLINNA BASTIONID JA HALJASALAD. Tallinna ajaloo uurimise eest anti Rudolf Kenkmaale tema 70. sünnipäeval 1968. aastal Tallinna linna aukodaniku tiitel.
Rudolf Kenkmaa oli abielus Veeraga ( Andresson), perre sündis poeg Arvo, kes aga 10 aastasena uppus.
Andmed: EBL täiendusköide, Tallinn, 1940; M.Vilbaste Tallinna Linnamuuseumi kodu-uurimise ringi BT, Tallinn, 2000;  K.Laane ERAARHIIV;