Otsi maetut:

Pealeht > Tallinn > Tallinna kalmistud > Metsakalmistu >

Kultuuriloolised hauad

Anton Vaarandi (1901 – 1979) revolutsioonitegelane, ENSV ajakirjanduse rajaja.
Kultuurilooline haud   (Poliitik)
Metsakalmistu, V, 7, 1964E, kirstuplats
Laadimine
Maetud
Eesnimi Perenimi Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Maria Teetlaus 31.08.1878 24.01.1989 01.02.1989
Anton Vaarandi 12.09.1901 28.09.1979 02.10.1979
Kai Vaarandi 12.10.1958 06.08.2010 11.08.2010
Maimu Vaarandi 11.10.1924 02.06.2016 18.06.2016
Päärn Vaarandi 13.07.1973

Anton Vaarandi 

   Anton Vaarandi (1901 - 1979) revolutsioonitegelane, ENSV ajakirjanduse rajaja.

   Sünd. 12.09.1901 Rapla v.

   Surn. 28.09.1979 Tallinn

   A V sündis Harjumaal väiketaluniku pojana. Peale eelkoolide lõpetamist õppis Tallinna õhtugümnaasiumis. Seal võttis ta osa kommunistlikust noorsooliikumisest. Juba 1920.a. oli ta astunud Üle-eestimaalisse Noorproletaarlaste Ühingusse ja töötas selles poliitringi juhatuse  liikmena. Enne seda kuulus ta koolidevahelisse põrandaausesse marksistlikku  õpilasringi. Kui see suleti astus ta E KNÜ ridadesse ja 1922.a. sai juba kommunistliku partei liikmeks.1921.a. alustas õpinguid TÜ filosoofiataeaduskonnas, töötades  samal ajal  Petserimaal ja hiljem Väike-Maarjas õpetajana. V-Maarja kooli õpilane Fr. Ross meenutab kuis 1923.a. tuli V-Maarja reaalgümnaasiumi õpetajaks T Ü üliõpilane A.Vaarandi. Esialgu ei teadnud keegi temast midagi, aga ajapikku selgus et õpetaja jagas õpilaste revolutsioonilisi vaateid ja tema algatusel ja juhtimisel loodi koolis põrandaalune noorte kollektiiv  kuhu ka meenutaja  Fr. Ross kuulus. Samas meenutab Ross et üheks EKMÜ töövormiks olid koosolekud ja kuidas nad salaja ööpimeduse varjul õp. A.Vaarandi korteris neid koosolekuid pidasid ja 1924.a. detsembrimässule kaudselt  kaasa aitasid.  AV mõisteti  selle tegevuse eest kuueks aastaks  sunnitööle. Pärast vabanemist 1931.a. suundus A.Vaarandi Nõukogude  Liitu.  Töötas  seal ajakirja KÜLVAJA toimetuses. 1933.a. saadeti ta  Kominterni eesti sektsiooni ülesandel Skandinaaviasse. Seal teotses ta 1940. aastani toimetades Taanis ajalehte MAJAKAS ja Norras ajalehte RAHVA HÄÄL. 1940. aastal võttis AV aktiivselt osa nõukogude võimu taaskehtestamisest Eestis . Ta oli üks Nõukogude Eesti ajakirjanduse rajajaid.  A-l 1940-41 töötas AV ajalehtede RAHVA HÄÄL, NOORTE HÄÄL ning SIRP JA VASAR  toimetajana. II maailmasõja ajal viibis AV  Leningradis, teotses tagalas ja siis taasokupeeritud Nõukogude Eestis RAHVA HÄÄLE toimetajana.  A-l 1945-48 oli AV ENSV välisministri asetäitja. Ajakirjanikuna viibis ta ka Nürnbergi protsessil. Alates 1949 aastast oli ta ENSV  MN esimehe asetäitja, mitmete poliitiliste ühingute juht.  A-l 1951-68 töötas ta  ajakirja LOOMING  toimetuses, seejärel  oli ta  ENSV MN aparaadis nõunikuks.  Avaldas rohkesti publitsistikat ja 1975.a. mälestusteraamatu KILD KILLU KÕRVALE. AV oli autasustatud Oktoobrirevolutsiooni, Tööpunalipu ja Punatähe ordenitega, paljude medalite ja  ENSV ÜP aukirjadega. Kirjanik Ralf Parve meenutab teda SIRP JA VASARA järelhüüdes kui erilist headust kiirgavat inimest kelle sõnal oli tugev kaal ja kommunisti kõigutamatu ideeline põhjendus. R.Parve elukaaslane kirjanik Lilli Promet aga NOORTE HÄÄLE järelhüüdes kirjutab, süda on valu täis ja sulg raske kuna ta peab AV-st rääkima minevikus,  kuis oleme imetlenud AV vaprat, keeriserohket revolutsionääri eluteed. Tema mina tagasihoidlikkust, eluviiside kargust, spartalikku vähenõudlikkust oma isikliku elu-olustiku suhtes. Temas oli kõik kõlbeline, austust ja eeskuju vääriv kelle kohta on sageli sõnutud et kommunist olgu just niisugune kui AV.
Kommunist A.Vaarandi hauda ehib madal must granittahukas mille külgedele on raiutud tema nimi.

Andmed: K.Laane ERAARHIIV (ajalehed KODUKOLLE, 1961; nekroloogid 1979.a.- SIRP JA VASAR, ÕHTULEHT, NOORTE HÄÄL)