Otsi maetut:

Pealeht > Tallinn > Tallinna kalmistud > Metsakalmistu >

Kultuuriloolised hauad

Karl Mihkla (kuni 1926 Karl Heinrich Mihhels) (1901-1980) kirjandus-ja keeleteadlane, pedagoog ja museoloog.
Kultuurilooline haud   (Pedagoog, Teadlane)
Metsakalmistu, V, 4, 4264A, kirstuplats
Laadimine
Maetud
Eesnimi Perenimi Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Karl Mihkla 30.09.1901 10.03.1980 14.03.1980
Lydia Mihkla 18.07.1923 14.11.2016 18.11.2016

 

Karl Mihkla (kuni 1926 Karl Heinrich Mihhels) (1901-1980) kirjandus-ja keeleteadlane, pedagoog ja museoloog.

Sünd.30.09.1901 Rääma v.
Surn. 10.03.1980 Tallinn

KM sündis  seitsmelapselisse töölisperre viimase lapsena. KM õppis Rääma vallakoolis 1911-14. Edasi 1914-15 Pärnu 3.algkoolis, 1915-17 Paldiski ja Pärnu kõrgemas algkoolis ja 1917-23 (vaheajaga) Pärnu  gümnaasiumis.1923. astus  TÜ filosoofiateaduskonda mille lõpetas 1930 eesti keele, kirjanduse ja filosoofia propedeutika  õpetaja kutsega. 1943-44 õppis teist korda TÜ-s ja kaitses magistriväitekirja L.Koidula elust. KM töötas 1927-33 Tartu keskkoolides, 1927-33 Tartu Kommertsgümnaasiumis, Tartu Kaubanduskoolis jm. 1933-36 töötas Rakveres.  1936.a. alates  töötas juba Tallinnas mitmetes koolides kuni 1960. aastani. KM oli E.Vilde memoriaalmuuseumi direktor ja  aitas ka selle muuseumi rajamisele kaasa. K M meenutab oma mälestustes töö kohta Ed.Vilde muuseumis kuidas nad otsustasid igas kuus korraldada muuseumis ettekande- ja vestluskoosolekuid E. Vilde elust ja tema loomingust. Neil koosolekuil esinesid lühikõnedega Linda Vilde ja Karl Mihkla. Kirjaniku abikaasa tavaliselt jutustas oma mälestustest, kuidas ta Vildega tutvus, välismaal rändas ja teda loomingulisele teele virgutas. Koosolekupäevadel käis muuseumis tavaliselt külastajaid mitu korda rohkem kui muudel päevadel.1952. aastal pandi külastajate arvu tõstmiseks Tallinna piires üles sada muuseumi reklaamplakatit. Järgmisel aastal viidi läbi lausa üle-eestiline reklaamikampaania, mille käigus levitati suuremates linnades 200 plakatit tekstiga: Sõites Tallinna, ärge unustage külastamast Eduard Vilde korter-muuseumi. Nii suurt reklaamikampaaniat suudab täna Eesti muuseumimaastikul ilmselt  vaid Kumu teha.  KM oli ka L.Koidula muuseumi rajaja Pärnusse. Kirjandusteadlase KM poole aasta pikkuse pingsa töö tulemuseks oli väljapanek, mis tutvustas ärkamisaja suurt luuletajat selle miljöö taustal, milles ta elas, töötas ja võitles'. Alustati ka iluaia rajamist. Muuseum, esialgu vaid Jannsenite kodu kahes toas, laienes 1951. aastal veel kahe ruumi võrra, ja avas 1959. aastal uue ekspositsiooni. Juba 1966. aastal asendati see veel uuemaga. Korraldas mainitud  muuseumides ja lisaks veel Jakobsoni ja Tammsaare muuseumides ekspositsioone. 1960.a. siirdus teaduslikule tööle olles  kuni 1970.aastani EKKI  eesti keele süntaksi juht. KM kuulus ka tuntud TLM kodu-uurimisringi, nn V.Milleri akadeemia.
Alates 1927 .aastast on KM  ab valdanud ajakirjanduses ja koguteostes hulga  artikleid ja retsensioone eesti keele  ja kirjanduse kohta. On koostanud koos teiste autoritega mälestuskogumikke eesti kirjanike kohta.  Mitmetes trükkides on  ilmunud KM koostatud kirjandus-ja keeleõpikuid, kirjandusülevaateid ja käsiraamatuid õpetajatele. KM toimetas ja  avaldas uurimusi eesti keele süntaksist ja lauseõpetusest.
KM  oli kolm korda  abielus ja neist abieludest sündis viis last.

Andmed: M.Vilbaste,  TLM BIOGRAAFILINE TEATMIK, Tallinn, 2000; http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=3678:kuusk-mmend-aastat-kadrioru-kastanite-all&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3122