Otsi maetut:

Pealeht > Tallinn > Tallinna kalmistud > Metsakalmistu >

Kultuuriloolised hauad

Juta Särgava (1901 – 1983) kunstiajaloolane, E.Peterson-Särgava tütar
Kultuurilooline haud   (Lähisugulane)
Metsakalmistu, V, 2, 734, kirstuplats
Laadimine
Maetud
Eesnimi Perenimi Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Magda Papp 19.04.1926 05.05.2012 11.05.2012
Juta Särgava 20.06.1901 02.05.1983 05.05.1983
Paul-Karl Särgava 06.10.1905 27.09.1981 30.09.1981
Freidrich Solba 02.10.1895 02.03.1948 04.03.1948
Peeter Solba 30.03.1920 26.01.1992 04.02.1992
Salme Solba 02.10.1896 18.06.1978 21.06.1978

 

Kirjanik E.Peterson-Särgava järeltulijad.

Kirjanik E.Peterson-Särgaval oli  neli last. Tema lastest oli järglasi  vaid kirjaniku vanemal tütrel Salme Solbal.
Salme,
kirjaniku vanem tütar (12.10.1896-18.06.1978). Elukutselt hambaarst kes oli abielus Friedrich Solbaga (02.10.1895 - 02.03.1948). Nemad rajasid oma kodu kirjaniku kodu lähedale Pirita-Kosele  Vabaõhukooli teele. Neil oli kaks last -tütar Anna Lohmann(sünd.10.09.1921) kes elas Lääne-Saksamaal ja  oli abielus ning temal oli poeg Peeter.
Teiseks oli Salmel ja Friedrichil poeg Peeter Solba (30.03.1920 - 26.01.1992), kes oli invaliid ja elas hiljem  üksikuna  kirjaniku, st E.P-S, kodus. Tema unistus oli  kirjaniku mälestustoa rajamine ja ta kirjutas kladedesse kirjaniku kultuuriloolisi mälestusi.
Kirjaniku vanem poeg Karl Särgava (23.08.1898 - 08.03.1943) oli elukutselt jurist, advokaat Tallinnas ja hukkus II maailmasõja ajal. Temal pole järglasi ja tema pole antud platsile maetud. Järgmine laps oli tütar Juta (20.06.1901 - 02.05.1983). Juta sündis Põltsamaa lähedal  Kaarli mõisas, Aleksandrikoolis, kus E.P-S oli õpetaja. Alghariduse omandas isa juures. Siis aga J.Lenderi Eragümnaasiumis. Jätkas õpinguid  Tartu Ülikoolis Aiandusosakonnas (hiljem see osak. kaotati). Siis astus Tallinna Riigi Kunsttööstuskooli, kus õppis graafikat ja portselanmaali,  mille lõpetas kiitusega. Illustreeris lasteraamatuid ja oli kunstiajaloo õpetajaks Kodumajanduse Instituudis 1936-44.  Sealt läks ETKVL-i Tööndusvalitsusse konsultant-revidendiks. Sealt ta vallandati, kuna kirjanik EP- S oli olnud Kaitseliidu Tallinna maleva propagandapealik. Asus tööle kujundustööde artelli, kust siirdus pensionile. Pühendas end kirjaniku (taadi) pärandi hoidmisele ja  hooldamisele. Kasvatas ja hooldas ka invaliidist vennapoega  Peetrit ja oli perenaiseks oma vennale Paulile. Juta, kes oli üksik, hoidis kodu ja suure aia eeskujulikus korras ja puhtuses. Käisin seal ise  koos K.Laane ja kolleeg pr. A.Tenderiga mitmel korral.
Noorim kirjaniku lastest oli  poeg Paul (06.10.1905  -26.09.1981). Tema oli elukutselt elektriinsener. Paul oli viibinud Saksamaal ja nõuk. võim ei maksnud temale pensioni.  Meil (Linnamuuseumi  ametnikel) õnnestus Kirjanike-Liidu abiga temale väike pension saavutada.  Temal oli eriti suur osa kodu korrashoiul ja ta tegi seda eeskujulikult. Paul oli olnud abielus, lapsi tal ei olnud. Aga ta oli sellest rääkides väga kidakeelne. Kirjaniku lapsed olid hästikasvatatud, seltskondlikud ja südamlikud, sõbralikud, lahked ja  üsna avatud suhtlejad. Oma kaunis koduaias jutustaski Juta minule oma ängistava teadmise SARKi sõduri poolt mõrvatud A.Kalda tütrest Laine Määr´ist kes oli ta sõbratar.
Kirjaniku lapselaps Peeter Solba lõpetas 1941.a Tallinna II Keskkooli. Peale Paul  ja Juta Särgava surma jäi kirjaniku kodu hooldamine invaliidist Peetri õlgadele, aga see käis viimasele üle jõu ja kodu ning aia korrashoid käis tugevasti alla. Kahjuks ei sündinud sinna ka kirjaniku memoriaaltuba, pole teada mis sai kirjaniku isiklikest esemetest mida Juta ja Paul olid eeskujulikult hoidnud. Lõpuks läks kodu vist jurist Liiv´i ja tema poja T.Liivi valdusse.
Andmed
: K.Laane ERAARHIIV; M.Kask'i isiklikud andmed.