Otsi maetut:

Pealeht > Tallinna kalmistud > Metsakalmistu >

Kultuuriloolised hauad

Nigol (Nikolai) Andresen (1899- 1985) kirjandusteadlane, kriitik, tõlkija, ühiskonnategelane.
Kultuurilooline haud   (Tõlkija, Ühiskonnategelane)
Metsakalmistu, V, Kuulsuste küngas, 7, kirstuplats
Laadimine
https://www.haudi.ee/uploads/burialplace_54102a2e855bc.jpg
Maetud
Eesnimi Perenimi Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Eva Andresen 03.11.1901 19.01.1986 23.01.1986
Nigol Andresen 02.10.1899 25.02.1985 28.02.1985

 

Nigol (Nikolai) Andresen (1899- 1985) kirjandusteadlane, kriitik, tõlkija, ühiskonnategelane.

Sünd. 02.10.1899 Haljala v.
Surn. 24.02.1985 Tartu

NA sündis Virumaal Vanamõia k. Väiketaluniku peres. Õppis Vanamõisa vallakoolis, Vihula min.koolis.1914-18 omandas väga tugevas Rakvere õp. Seminaris eesti keele õpetaja kutse.
Astus kirjandusellu 1919. aastal (ajakirjas ODAMEES), 1920. aastate keskel kujunes üheks arvestatumaks ja produktiivsemaks noorema põlve kriitikuks, kelle töid avaldati ka soome, rootsi ja prantsuse perioodikas. Tema hinnangud põhinesid sotsiaalsetel väärtuskriteeriumidel, luuleanalüüsil rakendas nagu paljud teisedki noored kriitikud vene vormikoolkonna analüüsimetoodikat. NA esteetiliste vaadete väljakujunemisel  etendas osa  sotsialistlik  maailmavaade, aga veelgi enam saksa ekspressionismi vahendusel omandatud kiindumus modernistlikesse  kirjandussuundadesse, mille propageerijaks ta kujunes.    Kirjanduskriitika kõrval kirjutas arvustusi ka teatri ja kujutava kunsti alalt. Tema roll kujunes 1920. aastate kultuurielus suureks ka tänu töötamisele mitmete Tallinna gümnaasiumide kirjandusõpetajana (nt. Westholmi eragümnaasiumis1923-1928), kus tänu temale valis kirjandusliku raja nii mõnigi tulevane noor literaat (nt. Aleksander Aspel). Luuletajana kasutas varjunime Ormi Arp, selle nime all avaldas ka luulekogu GLOOBUS (1927). Oli tuntud oma vasakpoolsete vaadete poolest, seda juba 1920. - 1930. aastatel; kuulus vaheaegadega mitmesse erinevasse sotsialistlikku organisatsiooni. Seoses sellega keelati tal 1932 õpetaja-ameti pidamine. NA toimetas ajakirju RÜNNAK (1928-1933) ja SOTSIALISTLIK VÕITLUS (1932-1934). Tegutses dramaturgina HOMMIKTEATRIS ja Tallinna TÖÖLISTEATRIS. Tõlkijana vahendas ilukirjandust (nt. M. Gorki, A. Zweig, I. Ehrenburg, E. Toller, E. Diktonius) ja poliitilist kirjandust, sh. K. Marxi KOM.PARTEI MANIFEST (1929), KAPITAL I (1936), K. Marxi ja F. Engels VALITUD TEOSED I-III (1937-1938). Peale 1940. aasta juunipööret läks NA koostööle nõuk. okupantidega,  töötades kõrgetel nõukogude ametikohtadel J.Varese nukuvalitsuses (sh välisminister, hariduse rahvakomissar). Oli EKP, KL ja PEN klubi liige. Nõuk. ajal lõpetas kõrgema parteikooli ja TRÜ eesti filoloogina.1950. langes stalinlike repressioonide ohvriks  viibides Siberis vangilaagris.  Peale rehabiliteerimist 1955. aastal pühendus kirjandusajaloolasena G. Suitsu, F. Tuglase jt nooreestlaste loomingu uurimisele, selle kõrval jälgis elavalt ka kaasaegses kirjanduses toimuvat. Jäädes 1960. aastate vabavärsivaidluses noorte positsioonile sai Andresen tagasi n-ö kirjandusliku guru positsiooni, mis oli talle omane ka 1920. aastatel. Teotses Tallinnas vabakutselisena, kuna ped.tegevus oli tal keelatud. Oma põhihoiakult jäi ta avalikult siiski  marksistliku meetodi piiridesse.NA oli andekas inimene, härrasmeheliku käitumise ja välimusega. Valdas vene, saksa, prantsuse, soome ja mitmeid skand. keeli.
NA oli abielus M.Martna tütrega. 1936.a. kirjutas oma äiast lühimonograafia.

Andmed: EBL TÄIENDUSKÖIDE, Tallinn, 1940;  EKL, Tallinn, 2000;

 http://www.kirmus.ee/erni/autor/andr_b.html

Loe lisaks...