Otsi maetut:

Pealeht > Tallinn > Tallinna kalmistud > Metsakalmistu >

Kultuuriloolised hauad

Voldemar Haas (1898 – 1982) teatrikunstnik ja pedagoog
Kultuurilooline haud   (Kunstnik)
Metsakalmistu, V, KU, 67, kirstuplats
Laadimine
Maetud
Eesnimi Perenimi Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Marta Haas 02.04.1901 01.08.1996 10.08.1996
Voldemar Haas 02.06.1898 04.02.1982 09.02.1982

 

Voldemar Haas (1898 - 1982) teatrikunstnik ja pedagoog

Sünd. 02.06.1898 Tori v.
Surn.04.02.1982 Tallinn
VH sündis Pärnumaal käsitöölise perekonnas. Toris oli elav seltsielu, siin teotses juba  1883.a. laulu-ja mänguselts SALME kus koos  isaga käis ka VH. Siin puutus VH  kokku ka  esmase dekoratsioonimaalimise kunstiga, kuna nende pere elas seltsimajas ja poisike nägi kuis kunstnik neid maalis ja sai ka ise vahel mõndagi proovida. Lapsele avaldas muljet ka  Tori kaunis ja huviav maastik. Kõik kokku, sage tegevus  seltsimajas esialgu abiatajana, hiljem ikka enam iseseisvana dek. maalimise asjus, kasvatas huvi kunsti vastu. Kui 1919.a. alustas Tartus tegevust PALLAS, siis hoolimata  majand. kehvusest, asus noormees  seal kunsti õppima. VH lõpetas 1923 kunstikooli K. Mäe ja A. Vabbe õpilasena. Õppetöö ajal  töötas VH Eesti Rahva Muuseumis, kuna oli vaja end ise ülal pidada. Seal kogus ta etnograafilist materjali, joonistas üles ehitusi. Eriti huvitasid VH-a rahvariided ja omaaegsed soengud. Muuseum andis VH  tööle hea hinnangu, ja talle pakuti alalist tööd. VH-d tõmbas siiski kunst. Ta tegi õpingute ajalgi dekoratsioone. 1922.a. sooritas ta joonistusõpetaja eksami ja teotseski 1922-23 joonistusõpetajana Tartus. 1923.a. sai ta dekoraatorikoha VANEMUISESSE (andekas A.Tuurand oli sealt ESTONIASSE lahkunud). VH dekoratsioone iseloomustas tol perioodil realistlik käsitluslaad. Tollased kahemõõtmelised maalitud dekoratsioonid ei võimaldanud luua sellist ruumilist miljööd, mida etendus vajanuks. VH  pani pearõhu lavateose sisulise-ideelise külje esiletoomisele. Töötingimused olid rasked. Dekoraator pidi ilma  abilisteta kõik asjad ise valmis tegema. Tuli teha saalikaunistusi lisaks mitmetele maskiballidele  ja muudele üritustele. VH sai kõigega hästi hakkama. Tal avanes võimalus tutvuda Riia Ooperiteatri dekoraatorite L.Liberti, J.Kuga ja Kunstiteatri  d-i J.Muncise huvitavate  töödega. Naasnuna ei säästnud VH jõudu, et dekoratsioonidega aidata kaasa draamalavastuste heaks kordaminekuks. Õnnestumistena tollest ajast võiks mainida TUULTE PÖÖRISESé, NÕMMEKINGSEPPADE, KURADI ÕPILASE, HOMMIKUST KESKÖÖNI, PAANI , ELU UNENÄO  ja PÕHJAVAJUNUD KELLA väljendusrikkaid lavapilte. VH viis läbi oma tahte, et iga lavateose dekoratsioon oleks uus ja  algupärane. Teatril polnud raha, kalli lõuendi asemel maalis VH seinapapile. Tulemus oli  efektne ja kaunis. VH tõi VANEMUISE lavakujundusse mitmeid uuendusi. 1925.a. valmistati tema juhendamisel ringhorisont, parandati vagustusvõimalusi, kasutati lakoonilist lavakardinate süsteemi. 1926.a. sooritas ta õppematka Berliini ja Pariisi. Sealt naasnuna rakendas ta nähtud uuendusi ka VANEMUISES. Hakkas kasutama  projitseeritavaid dekoratsioone, esmakordselt kasutas neid Verdi TRUBADUURI lavastuses. 1925-30 loob suurejoonelisi lavakujundusi PEER GYNTILE, ORFEUS PÕRGUS´LE,  TOSCALE, JÖRGENI PÜHALE jt. Kui ESTONIAS rajati pöördlava, rajati see  VH juhtimisel  ka VANEMUISES. 1936.a kui A.Tuurand suri, kutsuti VH ESTONIASSE. Ta asub seal töötama 1937.a.. ESTONIAS olid palju paremad töötingimused, VH saab siin kogu oma kogemustepagasit ja nõudlikkust paremini rakendada. Ta tutvus ja uuris põhjalikult vastava ajajärgu  olustikulist materjali. Paremikku kuuluvad W.Shakespeare´I SUVEÖÖ UNENÄO, KALEVIPOJA, KRATI, RUSLAN JA LJUDMILLA jmt. lavapildid.
H.Kompus on võrdlevalt käsitlenud  mitmekümne aasta jooksul meie teatrite VANEMUINE  JA ESTONIA  lavakujunduse arengut. VH kohta ütleb, et viimane on tähelepanelik tähelepandamatu vaatleja, prillitatud vaikne ja maheda näoga. Ei armastanud kirevaid värve. Ta oli nagu A.Tuurandki, valguse-kunstnik. Ta eeslistatud vahendeiks oli prožektor ja projektsioon. VH-le  ei meeldinud nimetus dekoratsioon, tema ülesanne oli lava dekoreerimise asemel lava kujundamine vastavalt tüki ja lavastuse ideele.VH tõlkis omad meeleolud plastikasse ja valgusse; ruumi arhitektoonika ja valguse dünaamika lõid tema keskuse ja  atmosfääri.  Elamuslikud ja olustikuliselt täpsed olid ta lavapildid Särevi lavastusele PEARU JA  ANDRES ning DRAAMATEATRI etendusele VARGAMÄE.  Aastate jooksul õnnestus kunstnikul külastada mitmeid välisriike ja  alati oskas ta näha ja kodumaalgi rakendada nähtut. Töötas ESTONIAS 1954.a.. oli ka ERKI õppejõud 1944-1967, 1947.a. prof. Tema õpilased olid ja on E.Renter, M-L.Küla, G.Sander, A.Unt. Esinenud näitustel maastiku-ja linnavaatemaalijana. Avaldanud koos K.Odamusega raamatu LAVA JA LAVATEHNIKA SÕNARAAMAT. VH oli 1957.a. ENSV rahvakunstnik ja mitme preemie laureaat.
Andmed: F.Matt VOLDEMAR HAAS, Tallinn, 1958; H.Kompus MAAILM ON SÜNDINUD..., Tartu, 1996; EE 14 kd, Tallinn, 2000; K.Laane ERAARHIIV;