Otsi maetut:

Pealeht > Tallinna kalmistud > Metsakalmistu >

Kultuuriloolised hauad

Sulev Nõmmik (1936. aastani Nabi) (1931- 1992) lavastaja, tantsija, näitleja
Kultuurilooline haud   (Teatritegelane)
Metsakalmistu, V, TL, 26/2, kirstuplats
Laadimine
Maetud
Eesnimi Perenimi Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Sulev Nõmmik 11.01.1931 28.07.1992 01.08.1992

 

Sulev Nõmmik (1936. aastani Nabi) (1931- 1992) lavastaja, tantsija, näitleja
Sünd.11.01.1931 Tallinn
Surn. 28.07.1992 Kuressaare
S N oli tuntud ja armastatud eesti  humorist. 1959. aastal lõpetas ta Tallinna Koreograafiakooli ja Tallinna Kultuurharidusala Kooli. Seejärel õppis ta aastatel 1960-1964 lavastamist Leningradi Teatri-, Muusika- ja Kinematograafiainstituudis. Aastatel 1947-1962 töötas SN vaheaegadega ESTONIAS  balletitantsijana, aastatel 1962-1992 näitleja, näitejuhi ja lavastajana. Nii oli SN ESTONIAGA seotud oma surmani. Selle aja jooksul jõudsid lavale mitmed publiku südamed võitnud ja aastakümneid repertuaaris püsinud operetid ning muusikalid: Oidi MUHULASTE IMELIKUD JUHTUMUSED (1962), Raudmäe KIRI NÕUDMISENI (1965), Valgre ja Raudmäe MUINASLUGU MUUSIKAS (1967), Vinteri ja Raudmäe PIPI PIKKSUKK (1969), Leigh' MEESLA MANCHAST (1971), Straussi NAHKHIIR (1973), Vinteri SUVITAJAD (1977) jpt. Neeme Kuningas on öelnud, et S N-ga seostuvad mõlemad teatrimaskid, naerev ja tõsine. Teda kiputakse pidama vaid veidrikust naerutajaks, mahlaka ja rahvapärase ütlemisega koomikuks, kuid lähedastel teatrikolleegidel oli privileeg märgata ka tema võimet ja oskust uurida inimest süvitsi. Eraelus oli ta pigem tõsine, ja hingelaadilt- lüürik: nii arvasid mõnedki SN kaasaegsed. Estraadinäitlejana oli SN kõige tuntum Kärna Ärni rollis. Ta esitas ka palju sketše koos Ervin Abeliga. Huumor, see raskeim žanr, kandis teda läbi elu. Esinemised Vello Viisimaaga ja Ervin Abeliga; populaarsed olid Uduvere pajatused, kus S N soleeris Ernst Kernina ehk Kärna Ärnina esimest korda raadioeetris 29. septembril 1974, viimast korda 1990. Oma estraadikavad kirjutas ta tavaliselt ise ning avaldas ka vesteid. 1988 pälvis SN teise Eesti kultuuritegelasena huumoriauhinna Meie Mats. SN mängis ise filmides ja on kultusfilmide MEHED EI NUTA (1968), NOOR PENSIONÄR (1972) ja SIIN ME OLEME (1979) režissöör ning koos Enn Vetemaaga sai kirjutatud ka nende filmide stsenaariumid. Tema filme näidatakse mitu korda aastas, aga omal ajal sai mõnigi tema film kõva kriitika osaliseks. SN oli 1959. aastast abielus telerežissöör Aili Nõmmikuga (endise nimega Varamäe).
SN lahkus 61aastaselt. Eesti oli just saanud oma krooni. Olid ilusad suveilmad ja rahvast  oli kontserdituurile Kuressaares kogunenud murdu. Eesinedes SN jutt järsku katkes. Lakkamatu töö ja kriitika olid jätnud oma jälje tema tervisele. SN-le meeldis suhelda, ometi oli ta kinnine, saladusi, mida mees otsustas endaga hauda viia, ei suutnud lahti muukida  mitte keegi. Andmed: G.Kordemets, A.Tuuling SULEV NÕMMIK. KUI NÄEME, SIIS TERETAME!; EE 14 kd, Tallinn, 2000; www.efis.ee/redirect/686

Loe lisaks...