Otsi maetut:

Pealeht > Tallinn > Tallinna kalmistud > Metsakalmistu >

Kultuuriloolised hauad

Alfred Rebane (1902 – 1986) näitleja.
Kultuurilooline haud   (Teatritegelane)
Metsakalmistu, V, TL, 19/13, kirstuplats
Laadimine
Maetud
Eesnimi Perenimi Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Alfred Rebane 09.07.1902 29.12.1986 05.01.1987

 

Alfred Rebane (1902 - 1986) näitleja.

Sünd. 09.07.1902 Suure-Jaani

Surn. 29.12.1986 Tallinn

Lõpetas 1922.a. Tallinna Sõjakooli. Töötas 1940.a-ni Eesti  kaitseväe õppeasutustes kehalise kasvatuse juhina. Lavategevust alustas 1922.a.  Valga SÄDEMES.  1934-35 VANEMUISE, 1935-36 DRAAMASTUUDIO TEATRI,  1936- 41  TALLINNA TÖÖLISTEATRI näitleja.  II maailmasõja  ajal sõitis sakslaste eet Venemaale rindebrigaadis. AR tegi Venemaal esialgu nagu ka A.Lauter  põllutööd. Magasid kütmata ruumides põrandal, seljas vaid suvine riietus. Nii töötati ka talvel pakases.
Kui  A.Lauter  kutsuti 1941 a Eesti valitsuse poolt   tagalasse  Tšeljabinskisse   Eesti Riiklikke Kunstiansambleid moodustama,  liitusid sellega  küllap kõik tagalas olevad Eesti näitlejad, nende hulgas ka A.Rebane, P.Pinna jt. Nende asukohaks sai iidne Jaroslavl.1942.a. aprillis alustasid nad tööd. A. Lauter oma mälestustes  märgib et A. Rebane ei saanud kohe üle  nende raskuste  tagajärgedest mida tuli läbi elada sõja-aastatel, see avaldus tema loomingulises võimekuses milline  ei taastunud kaua aega endisele tasemele. Peale sõda naases A R Eestisse ja jätkas tööd 1944-1972 TALLINNA DRAAMATEATRI  näitlejana. Jaroslavli ansamblite põhiülesanne oli teenendada Eesti Rahvuskorpust, mingil moel valmistati ette ka  kodumaale saabunud näitlejate hulgas teatritele juhtivkaadrit.  Ka A R õppis Sverdlovski Draamateatris.  Kui alustas tööd  ENSV Teatriinstituut 1 sept 1946 (selle direktor oli Priit Põldroos), siis näitlejameisterlikkuse  õppejõuna   asus  sinna tööle ka A.Rebane. 2.02. 1945 loodi  Eestis ENSV  Teatriühing. Koos A.Rebasega kuulusid sinna sellised suurused nagu  P.Pinna, A. Lauter (esimehena), A.Üksip, F.Moor, T.Kuusik jt.
Sõjajärgsetel keerukatel aegadel tuli A.Rebasel  olla DRAAMATEATRI peanäitejuhiks hooaegadel 1950/51 ja 51/52. AR juhitud teatrihooajad olid vastuoluderohked, tulemustelt ebaühtlased. Raskenes teatri olukord, värskust tõid noorte näitlejate õnnestunud rollid. Tunda andis A.Lauteri ja  A.Kalmeti ärajäämine.Tollased lavastused Tšehhovi ONU VANJA ja Shakespeare NAGU TEILE MEELDIB - jäid  mõlemad nõrkadeks. Aga ka  teatri juhtimisolud olid komplitseeritud -ühelt poolt finantsraskused, teisalt süvenesid vulgaarsotsioloogilised suunaandmised.A R oli karakternäitleja , kelle loomingus põimusid rahvalik lopsakus ja teravdatud satiiritunnetus. Nõuk aegses repertuaaris on oluline koht Gorki näidenditel nagu JEGOR BULÕTSCHOV JA TEISED. Nimiosas mängis A R. Sellel kujul on AR loomingus auväärne koht. Tema loodud kangelane on tark, andekas tugeva tahtejõuga inimene, peajagu üle oma keskkonnast. Kriitik  Karin Ruus oma  arvustuses kirjeldab kuidas  AR loodud JB-s sügavalt avanes traagiline sisekonflikt, kuidas näitleja  mäng üllatab jõulisuse, mahlakuse ja värvikusega. Aga kõrge hinnangu andsid A. Rebase sellele rollile ka  P. Põldroos ja K.Uibo, viimane võrdleb erinevaid JB käsitlusi vene ja eesti lavadel. Venelased näitavad JB spontaanse jõulise natuurina, AR JB oli väliste vahendite poolest tagasihoidlik, koguni lakooniline.  Ent selle taga oli tunda rikast ja intensiivset seesmist elu, oli tunda suurt isiksust. See kujunes A R hiilgeosaks.A.Rebane mängis õnnestunult ka mitmeid väiksemaid osi nagu  kingsepp Kapralit mitte  väga õnnestunud  Särevi lavastatud TAGAHOOVIS.AR mängis ka filmis TAGAHOOVIS ja telelavastuses NELJAS SELGROOLÜLI.

1950.a. sai ENSV riikliku preemia, 1960.a sai ENSV  rahvakunstniku tiitli. A R on rääkinud oma mälestusi ka L.Laurile rubriigid KIRJUTAMATA MEMUAARE.

Andmed: EE 14 kd, Tallinn, 2000; K.Kask EESTI NÕUK. TEATER 1940-1965, Tallinn, 1987; L.Kalmet POOL SAJANDIT TEATRITEED, Tallinn 1982; A.Lauter KÄIDUD TEEDELT, Tallinn, 1979 ja 1982.