Otsi maetut:

Pealeht > Tallinn > Tallinna kalmistud > Metsakalmistu >

Kultuuriloolised hauad

Alfred Sällik (1890 - 1943 ) operetipremjee ja näitleja.
Kultuurilooline haud   (Teatritegelane)
Metsakalmistu, V, TL, 2/4, kirstuplats
Laadimine
Maetud
Eesnimi Perenimi Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Johannes-Alfred Sällik 24.06.1890 06.09.1943 10.09.1943

Alfred Sällik 

   Alfred Sällik (1890 - 1943 ) operetipremjee ja näitleja.

   Sünd. 24.06.1890 Jamburg

   Surn. 06.09.1943 Tallinn

   Peterburi kubermangu Rätela mõisa  aidamehe peres kuuenda lapsena nägi  jaanipäeval ilmavalgust  poeg Johannes-Alfred - tulevane särav operetikuulsus. Enne teda oli peres üks tüdruk ja  neli poissi.  1895.a. kolis isa perega Narva. Väike elav ja liikuv  Alfred kohanes Narvaga ruttu. Õppima pandi ta Vladimiri kirikukooli. See oli A S ainus ametlik haridus.  Koolis ta ei armastanud laulda, küll aga laulis ta 12 aastase poisina Narva  Pimeaias venekeelseid kupleesid.
   Rahvas plaksutas tema  esinemisjulgusele  ja kõlavale häälele. Poisile meeldis rahva ees esineda ja peale Narvat  külastanud Kalr Momino tsirkust oli AS-i suur unistus saada tsirkuseartistiks. Ema oli kindlalt vastu ja seepärast jäi see tegemata. Narvas oli vilgas seltsielu, seal teotses koguni kaks kohalikku eesti seltsi: karskusselts VÕITLEJA  ja NARVA EESTI SELTS.  Mõlemas seltsis tehti ka näitemängu. 1904 a. pääses ka AS oma õpetaja Madis  Frischi kaudu Eesti Seltsi laulukoori,  kus tema ka näitemängudes hakkas mängima ja see pidi edukas olema sest  A.Wiera   olles Narvas külalisetendustel andis 14. aastasele A.Sällikule haigestunud näitleja  asemel mängida  oma trupi primadonna Amalie Konsa peigmehe rolli . AS  läks varakult tööle. Ta teenis leiba  Narva Pihkva pangas ametnikuna. Aga ESTONIA ja VANEMUISE teatrikülastused jäid ikka nii temale kui Narva linnale suursündmusteks. 1910.a aastal kui A S koos  sõpradega (neid oli tal alati palju) Eesti Seltsis musitseeris kuulis teda ESTONIA seltsi juhatuse liige advokaat ja hilisem riigimees Otto Strandmann. Viimane oli  rabatud A S häälest ja kutsus AS- Tallinna kuna samal ajal vajas noor ESTONIA teater operetitenorit. AS läks katsetele. Kõik õnnestus 1910. a. maikuust alates oli ta ESTONIA  näitleja, palk 50 rbl kuus, kaks korda suurem kui pangas! ESTONIA näitlejate pere, enamast noored, võtsid AS hästi vastu. Liiati oli Sällikul omadusi mis kohe köitsid. Üks neist - ta oskas hästi riietuda. Teiseks, tal tuli oludega kohaneda. Tolajal valitses teatris staarisüsteem, ansamblimängu polnud, asja otsustasid juhtivnäitlejad. AS tuli kõige sellega toime. Esialgu süüdistas kriitika teda  ikka selles nn "narva dialektis" mis muidugi avaldus eriti sõnalavastustes. Siiski mainiti tema häid näitelavalisi omadusi mis õige pea tema pärisalas - operetis- ka maksvusele pääsesid.  Tema esimene operetiroll oli .F.Suppe MODELLis Niccolo roll.  Selle kohta kirjutab K.A.Hindrey et A S ja Pinna mäng oli väga lõbus, aga A S-il jääb peensusest puudu. Aga tunnustus oli seegi  et teda, AS-i, Pinnaga võrreldi! Peagi aga võitis uus operetitenor oma hea rühi, meeldiva välimuse, siira mängu, särava naeratuse ja meeldiva tämbriga häälega sellise populaarsuse mis heliseb ka kaasaega.
20.saj. algus oli tänu AS-le, Pinnale ja teistele  headele lavajõududele ESTONIA opereti tõeline tõus ja õitseng. AS hiilgerollid olid Augustin Hofer L.Falli ARMSAS AUGUSTINIS, ja veelgi säravam  Danilo F.Lehari LÕBUSAS LESES. Danilo osatäitmise eest annetati  AS-le loorberipärg. Edukalt esines ta ka Offenbachi  operettides kus vokaalsete võimete kõrval on oluline ka näitlejameisterlikkus. 1918/19 kui ESTONIAS draama- ja operetitrrupp eraldusid, sai AS-st   muusikalavastuste näitejuht. Siin teeb kaasa ka tema naine Grete Sällik (neiuma  Timm) kellega AS abiellus 1913.a.. A.Üksip nimetab  ajajärku 1918-25 ESTONIA operetis  Sällikute perioodiks. Keegi ei suutnud  operetiprintse, kuningaid, krahve  ja vürste  elegantsemalt mängida kui A S.  Särav on AS ka sõnalavastustes, eriti noored elumehed ja salongilõvid. A.Üksip leiab tabavalt et AS-i juhtis laval eksimatult tema vaist ja fantaasia. AS tegi  talle omase jäägitu ja ennast säästmata kirega  rolle ka ooperites - PAJATSITES,  Pedro  osa MADALIKUS  ja teistes.  Rööbiti teatriga esines  ta ka kontserdilaval.  Just see enda  ja oma hääle mittesäästmine ja  alkohol viivad hääle halvenemiseni. 1928.a katkestatakse temaga leping ja AS lahkub ESTONIAST. Algavad  tema tõelised eksirännakud kus rahva poolt armastatud aga ka hellitatud talent kogeb et teater on tema päriskodu ilma milleta ta ei suuda elada. 1931.a lahutab abielu Gretest ja 1935.a. abiellub  Elisabeth Neuberger´iga. 1935.a. 4. juunil on ta ESTONIAS tagasi. Paraku pole see uus tähelend. 1940.a  tähistas A.Sällik oma 30 aastast lavategevust ESTONIAS I.Kalmani KURADIRATSURIGA. Seejärel läks ta lõplikult pensionile. Ta elas Meriväljal väikses mugavas  suvimajas jõudmata  ära oodata Hugo Lauri poolt projekteeritud suure maja valmimist.  1943.a sureb 53 aastane A.Sällik kurguvähki nagu tema poolt noorena imetletud kolleeg T.Altermann´gi.

Andmed: M.Saarepera ALFRED SÄLLIK, Tallinn, 1970; ESTONIA LAULUTEATRI RAJAJAID, Tallinn, 1981.