Otsi maetut:

Pealeht > Tallinn > Tallinna kalmistud > Metsakalmistu >

Kultuuriloolised hauad

Karl Tihase (1914 – 2005) arhitekt ja kunstiteadlane
Kultuurilooline haud   (Arhitekt)
Metsakalmistu, U, 11, 37, kirstuplats
Laadimine
Maetud
Eesnimi Perenimi Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Karl Tihase 27.05.1914 15.11.2005 23.11.2005
Niina Tihase 07.08.1923 16.09.2016 20.09.2016

 

Karl Tihase (1914 – 2005) arhitekt ja kunstiteadlane
Sünd. 27.05.1914 Tomski kubermang Kemerovo oblast
Surn.1511.2005 Tallinn
Sündis Siberis, taigasse rajatud eestlaste külas, kuhu tema vanaisa oli koos mõttekaaslastega 1901.a välja rännanud. Samas möödus ta lapsepõlv ja 4 aastat õpinguid eesti-keelses külakoolis. Talulapse töörohke elu avaldas kahtlemata mõju Karl Tihase isiksuse väljakujunemisele. Küllap siit pärineski tema äärmine töökus ning kadestamisväärne visadus seatud eesmärkide taotlemisel. Naaberküla venekeelses koolis lõpetas 7 klassi. 1931.a. asus õppima Tomski Raudteetehnikumis, kust 1933. aastal oli sunnitud põgenema repressioonide hirmus. Suvel varjas end taigas, sügisest leidis 19 aastane nooruk, kes juba väikese lapsena joonistada oskas ja armastas, töökoha kauge kullakaevurite asula keskkoolis joonistamise õpetajana. 1937.a. jõudsid stalinlikud repressioonid Karl Tihase kodukülla. Tapeti tema vend, isa, isa vennad ja heal järjel elav küla hävitati täielikult. Aastani 1960 sai Karl Tihase külge märgi ,,rahvavaenlase poeg". See takistas tal teostamast oma unistust kunstiõpingutest. Vaid  igal sammul avaldunud erakordne joonistamisand võimaldas tal astuda Novosibirski Arhitektuuri- ja Ehitusinstituuti, mille ta lõpetas 1945. aastal kiitusega, ning jäeti kohe samasse tööle joonistamiskateedri õppejõuks. 1948. a kutsuti (EKP KK vahendusel) noor andekas mees tööle Eestisse, Tallinna Polütehnilisse Instituuti (praegune TTÜ), kus ta töötas õppejõuna 57 aastat, sellest 34 aastat graafika kateedri juhatajana. 1949.a. januaris tutvus ta ERM-I kogudega Tartus, sihiks materjalide kogumine dissertatsiooniks EESTI RAHVA ARHITEKTUURI ARENG (Vastavatest materjalidest olid sel ajal ERM-is E.Ederbergi poolt 1920-ndatel aastatel 15 kihelkonnas mõõdistatud taluarhitektuur, Gustav Ränki doktoritöö SAAREMAA TALUEHITISED ja vähesel määral varasemate baltisakslaste uurimusi.) Avastanud tohutu rahvusliku arhitektuuri varasalve, mis peale suuri küüditamisi ja kolhooside rajamist oli suures hävimisohus, sukeldus ta täie jõu ja innuga selle uurimisse. Kõik suved veetis ta eesti taluarhitektuuri pildistades, joonistades, maalides ja kaardistades. Kogu selle suure töö eesmärgiks oli juba Eesti Vabariigi alguse ajast eestimeelse haritlaskonna sihiks olnud, aga ajaloo keeristes loomata jäänud, eesti talurahva ehituslikku loomingut säilitava ja selle omapära kajastava muuseumi asutamine. 1950-a-te alguses ei pooldanud ENSV parteifunktsionäärid sellist ideed. Andeka kunstnikuna ja hea suhtlejana leidis Karl Tihase Moskvast toetust oma püüdlustele. 1954.a. moodustati ENSV Arh.Liidus maa-arhitektuuri sektsioon, mille eesmärgiks oli vabaõhumuuseumi rajamine. Sektsiooni juhatamine usaldati K.Tihasele. Eesti Riiklik Vabaõhumuuseum asutati 22. mail 1957 ja avati külastajatele 1964. aastal. VABAÕHUMUUSEUMI RAJAMINE oli kahtlemata Karl Tihase ELUTÖÖ.Kuid sama tähtsad on ka tema uurimuslikud väljaanded Eesti maarahva ehituskultuuri omapära ja kunstimeele kohta. K.Tihase oli aastast 1950 Eesti NSV Arhitektide Liidu liige. Selle koosolekutel esines ta pidevalt ettekannetega (aruannetega) oma uurimustöödest. 1954.a. kaitses Moskva Arhitektuuri Akadeemias edukalt väitekirja teemal EESTI TALURAHVAELAMU. Talle omistati arhitektuurikandidaadi kraad ja see töö avaldati 1964.a. Leningradis venekeelse raamtuna. Töö jätkus. 1974.a. ilmus monograafia EESTI TALURAHVAAHITEKTUR. Selle töö põhjal omandas K.Tihase 1975.a Leningradis kunstiteaduste doktori kraadi, saades seega teiseks kunstiteaduste doktoriks ENSV-s ja  esimeseks nõuk. ajal kraadi kaitsnud kunstiteaduste doktoriks. 1977.a. autasustati monograafia autorit ENSV riikliku preemiaga. Sama preemiaga oli Karl Tihase autasustatud juba 1965. aastal EESTI ARHITEKTUURI AJALOO kaasautorina. Oli ka EESTI KUNSTI AJALOO kaasautoriks, õpiku DISAIN autor, koos kaasautoritega mitmete ehitusjoonestamise ja joonistamise õpikute autor. Kõike seda tegi ta õppejõu ja kateedrijuhataja töö kõrvalt TPI-s (nüüd Tehnikaülikool). Õpetades huvitavaid aineid nagu joonistamine ja disain, oli üliõpilaste poolt kõrgelt hinnatud õppejõud. TPI juhtkonna toetus, erakordne andekus ja töökus, samuti võimalus kateedrijuhatajana rakendada oma uurimistöö huvides kateedri arvukas abipersonal ja nooremad õppejõud - see kõik võimaldaski KT-l teha ära erakordselt suure töö Eesti talurahvaarhitektuuri uurimisel ja jäädvustamisel. Aegumatu väärtusega on tema arhitekti pilgu ja suurepärase joonistaja käega jäädvustatud meie taluarhitektuuri etnograafiliselt täpsed ehituskonstruktsioonid ja detailid, mööblid ja mustrid. Tema monograafia EESTI TALURAHVAAHITEKTUUR on väärtuslikuks teatmeteoseks nii noorematele uurijatele kui ka neile, kes vanu taluhooneid taastavad või korrastavad. Karl Tihase kunstnikuloomus leidis lisaks väljundi arvukates võluvates akvarellides, milledel jäädvustas Eestimaa loodust  ja  talusid. Esines paljude isikunäitustega Tallinnas, Moskvas ja mujal. Oma akvarelle kinkis lahkel käel kõigile imetlejatele. Neid võib leida paljudes kodudes ja TTÜ kabinettides.
K.Tihase abiellus Novosibirskis1945.a. venelanna Ninaga. Perekonda sündisid tütar Alla (s.1946), pojad Jüri (s.1951) ja Karl (s. 1954). Lapsed omandasid keskhariduse Tallinnas ja kõrghariduse Moskvas. Praegu elavad Moskvas. Tütar Allal on meditsiiniteaduste doktori kraad (1999). Poeg Jüri töötas diplomaadina.Andmed: EE 14 kd, Tallinn, 2000; Niina T. mälestusteraamat 2013, K.Tihase kolleegi K.Giltsi isikl.mälestused; Khttp://deepthought.ttu.ee/ajaleht/tp2004/25mai2004/Karl90.htm;