Otsi maetut:

Pealeht > Tallinn > Tallinna kalmistud > Pirita kalmistu >

Kultuuriloolised hauad

Friedrich Einberg
Kultuurilooline haud
Pirita kalmistu, P, II, 14-9, kirstuplats
Laadimine
Maetud
Eesnimi Perenimi Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Friedrich Einberg 10.08.1873 15.05.1953 17.05.1953
Liisa Einberg 02.04.1870 20.02.1945 21.02.1945
Tiit Eipre 07.01.1904 24.02.1986
Mare Elgvee 01.01.1901 17.07.1975 18.07.1975

Friedrich Einbergi (1873 – 1953) haud.  F.Einberg pärineb Irust. F.E. oli  kauaaegne  Nehatu algkooli juhataja.  Tema on kirjutanud ka  Nehatu kooli kroonika.  Selles koolimajas asutati ka G.Esloni poolt  „Linda“  laevaselts.  See  vallakooliks ehitatud hoone koos oma  algse venekeelse sildiga oli veel 1980-datel aastatel alles enne kui  teatud tagurliku mõtlemisega linna kultuurivalitsuse ametnikud  hoone maha lasid põletada.

 

Tiit Eipre (Theophil Einberg) (1904 – 1986) hüdroloog

13.09.1904 Nehatu v.
24.02.1986 Tallinn
Tiit Eipre sündis Priisle külas kooliõpetaja Friedrich ja Liisa.Einbergi perre. Lõpetas 1935 meteoroloogi-geodeedina  Tallinna Tehnikumi Töötas 1935–40 Põllutööministeeriumis maamõõtjana, 1941 rajas Pärnus hüdroloogiajaama, 1941–44 oli Tallinna Hüdrometeoroloogia Instituudi insener, 1944–45 Balti laevastiku hüdrometeoroloogiatalituse inspektor, 1946–86 Eesti Hüdrometeoroloogia Valitsuses (aastani 1984 pinnavete hüdroloogia osakonna juhataja), 1950–55 oli ühtlasi  TPI hüdroloogiaõppejõud. Tiit Eipre on teinud mitmeid  uurimusi hüdromeetria ja pinnavee hüdroloogia alalt. Osalenud Eesti veevaru uurimises ja veemajanduse arengukavade koostamises. T. Eipre oli Eesti rahvusliku hüdroloogiateenistuse arendajaid (peale Teist maailmasõda tegeles hüdromeetrilise vaatlusvõrgu taastamise ja laiendamisega ning korraldas rakenduslikke hüdroloogilisi uuringuid). Oli ENDLA looduskaitseala rajamise algatajaid,  oli TOOMALE TOOMA soohüdroloogiajaama  rajamise algatajaid (soohüdroloogiaalast seiret jätkatakse tänaseni) ning  Peipsi kaldale Mustvee lähedal TIIRIKOJA järvejaama rajamise algatajaid. 1970. aastate algul korraldas Pandivere piirkonnas detailseid äravoolu uuringuid, mis olid aluseks Pandivere veekaitseala loomisel ning Pandivere kõrgustiku kui Eesti tähtsaima põhjaveeala veevarude hindamisel.
 Avaldanud üle 100 teaduskirjutise, sh kolm monograafiat. Eesti NSV teeneline insener (1974). 1989. aastal avati TOOMAL sookooli maja ees pargis Tiit Eipre mälestuskivi.
Tiit Eipre oli abielus Hilda-Elfriide Eiprega. Peres kasvas üks? laps.
Andmed: K.Laane ERAARHIIV; EE 14 kd, Tallinn, 2000; http://www.ut.ee/et/39511; http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eipre_tiit; http://www.loodusesober.ee/artikkel1187_1169.html

 Loe lisaks...