Otsi maetut:

Pealeht > Tallinn > Tallinna kalmistud > Liiva kalmistu >

Kultuuriloolised hauad

IV-V Riigikogu liige Marie Reisik
Kultuurilooline haud   (Poliitik, Ühiskonnategelane)
Liiva kalmistu, V, A, 21-9, kirstuplats
Laadimine
Maetud
Eesnimi Perenimi Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Marie Reisik 25.01.1887 03.08.1941 05.08.1941
Peeter Reisik 27.07.1941

Marie Reisik

Marie Reisik (1887 – 1941) Eesti naisliikumise suurkuju
 Sünd. 06.02.1887.a. Kilingi-Nõmme
 Surn. 03.08.1941.a. Tallinn
Eesti naisliikumise algataja Marie Reisik, sündinud Tamman, on pärit
Pärnumaalt. Ta sündis jõuka linakaupmehe perre. Hariduse sai ta Pärnu tütarlaste gümnaasiumis. Marie edumeelne isa Tõnis võttis erkasat ja elavaloomulist  Mariet koolivaheaegadel kaasa välismaale kus ta ise tihti käis. Avalikku ellu lülitus Marie 1907. aastal, mil asutatati esimene eesti naisorganisatsioon - Tartu NAISSELTS. Marie luges palju, oli väga seltskondlik ja liikuv, sel ajal kujunes välja tema rahvuslikke väärtusi hindav meelsus, ta kaitses kõikjsl eesti keelt ja meelt. 1908. aastal suundus ta täiendõpingutele Pariisi ning hiljem töötas Tartu koolides pedagoogina, peamiselt prantsuse keele õpetajannana. Lisaks valdas ta veel inglise, saksa ja vene keelt. 1911. aastal abiellus Marie advokaat Peeter Reisikuga. Marie oli ka Tartu NAISSELTSI ajakirja NAISTE TÖÖ ja ELU toimetaja ning  ajakirja  NAISTE HÄÄL asutaja, peatoimetaja ja pidev kaastööline. 
Teisel Eesti naiskongressil 1920. aastal moodustatud EESTI NAISLIIT oli Marie Reisiku sihikindla töö saavutus. See oli tema elutöö,  ta juhtis seda liitu 20 aastat.  Tähelepanuväärne on Marie Reisiku osa maanaiste organiseerimisel. 1935. aastal sai teoks tema idee luua ENL-i juurde kodumajandusinstituut. Ta pidas oluliseks tüdrukutel kutseoskuste omandamist, nad pidid suutma tuumakat ja tegusat elu elada nii kodus kui ka väljaspool kodu ja peret. Marie  Reisik pani tähele, et 1930.aastate alguses  puudus  eriharidusega  sotsiaalhoolekande personal. Haiglatesse ja lastekodudesse polnud võtta  toitlustuse ala eriteadlasi jpm. Ta asus kohe neid vajakajäämisi likvideerima. Marie Reisik kujundas  hoiakuid ja suhtumisi. 1939.a. aprillis avati ENL KI uus moodne hoone, ka see toimus tema algatusel ja juhtimisel. Oluline oli Marie Reisiku roll eesti naisliikumise tutvustajana välismaal. Tema loodud moodsa KI vastu tunti laialdast huvi. 
Marie Reisik kuulus korduvalt Eesti Vabariigi valitsuse koosseisu. 1919. aastal valiti ta Asutava Kogu liikmeks.
Haritud, avara silmaringiga Marie Reisik oli eesti naiste hulgas väga autoriteetne. Kaasaegsed mäletavad, et temaga hõljus ikka kaasas Euroopa vaimu.
Andmed: EESTI PEDAGOOGIKA JA KOOL, LXI, Tartu, 2015.


 

Vikerraadio pressiteated 28.03.2008

Loe lisaks