| Eesnimi | Perenimi | Sünniaeg | Surmaaeg | Matuseaeg |
|---|---|---|---|---|
| Linda | Laaneloog | 16.09.1914 | 11.11.2004 | 17.11.2004 |
| Rudolf | Laaneloog | 01.01.1988 | ||
| Anna | Pastak | 01.01.1949 | ||
| Karl | Pastak | 01.01.1956 | ||
| Salme | Pastak | 10.03.1917 | 05.03.2007 | 14.04.2007 |
| Elsa | Varep | 01.01.1955 | ||
| Endel | Varep | 03.09.1915 | 13.04.1988 | |
| Heiki | Varep | 01.01.1993 | ||
| Helga | Varep | 12.05.1942 | 16.10.2007 | 02.11.2007 |
Endel Varep(1915 - 1988), geograafiaprofessor
sünd. 3.septembril 1915 Staraja Russas
surn. 13.aprillil 1988 Tartus
Endel Varep sündis 3. septembril 1915
Staraja Russas sõjaväearsti pojana.
Alghariduse sai ta Pärnu lähedal Pustuskis. 1933. aastal
lõpetas ta Pärnu poeglaste gümnaasiumi. Seejärel astus Endel Varep
Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonda, mille lõpetas 1938.
aastal loodusteaduse alal ja samas lõpetas ta ka Tartu ülikooli juures
asuva didaktilis-metoodilise seminari, mis andis keskkooli
loodusõpetuse, maateaduse ja keemia õpetaja kutse.
Pärast kaheaastast sõjaväeteenistust alustas ta kooliõpetajatööd kuni 1945. aastani,
mil ta kutsuti Tartu Riikliku Ülikooli assistendiks. 1947. aastal valiti Endel Varep
geograafia kateedri vanemõpetajaks ja tal tuli täita ka kateedrijuhataja kohustusi.
Aasta hiljem kaitses ta väitekirja ja sai geograafiakandidaadi kraadi.
1956 kinnitati dotsendi kutse. 1975 aastal valiti ta professoriks,
kuid kutse kinnitati alles 1980. aastal.
Endel Varepi teadustegevus oli nii laiahaardeline, et see hõlmas pea kõiki looduskomplekse
ja ka inimasustust. Uurimused käsitlevad Eesti loodusgeograafiat, maastikuteadust,
asulastiku kujunemist, geograafia ja kartograafia ajalugu, loodus- ja keskkonnakaitset
ning kodu-uurimist. Tema esimeseks teadustegevuseks oligi üliõpilasena osavõtt
Eesti Kirjanduse Seltsi Kodu-uurimise toimkonna stipendiaadina andmete kogumisest
Tallinnas ja Keila kihelkonnas. Tähtsal kohal tema tegevuses on olnud maastikuteaduslik
uurimistöö. Teda huvitas maastike muutumine inimtegevuse toimel. Maastike uurimisel
rakendas ta ajaloolis-geograafilist meetodit. Maastike uurimise üheks tulemuseks
oli Eesti maastikulise rajoneerimise skeem, mis läks teatmeteostesse ja kooliõpikutesse.
Maastike uurimisega seoses tundis ta ka huvi asulageograafia vastu, avaldades artikleid
paljude maa-asulate ja linnade kohta. Samuti uuris kohanimesid ja nende tekkelugu.
Selle tulemusel sai temast parim Eesti asulastiku tundja. Tema kohanimede sedelkartoteek
(üle 94000 sedeli) asub praegu Eesti Keele Instituudis. Ta on käsitlenud oma töödes
ajaloolise geograafia ja kartograafia ajaloo küsimusi. Geograafia ajaloo alalt on temalt
ilmunud terve rea tuntud teadlaste, meresõitjate ja maadeuurijate elulugusid.
Suurt osa etendas ta sõjajärgse looduskaitse väljaarendamisel, mis kajastub ka tema
trükitöödes. Tema trükis ilmunud tööde nimekiri sisaldab 502 artiklit,
neile lisandub 2286 entsüklopeediates ilmunud artiklit.
www.elus.ee/planeetmaa