• Maetu otsing


  • Kalmistu otsing


Ago Viljari (1910 - 1989) haud
Kultuurilooline haud
Elva kalmistu, Vana kalmistu, Kvartal III, 7-20, kirstuplats
Laadimine
Maetud
Eesnimi Perenimi Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Aleksander Traks 01.01.1969
Ago Viljari 07.12.1910 26.07.1989
Leili Viljari 18.04.1915 18.06.2008 22.06.2008

                       

Ago Viljari     Ago Viljari
( Franz Krillo)(1910 -1989),pastor,
    teoloogiaprofessor
    Sünd. 07.12.1910.a. Karulas
    Surn. 26.07.1989.a. Elvas
  
    Valga poeglaste gümnaasiumis õppides kuulusid Ago
    Viljari    huviainete hulka ilukirjandus, ajalugu ja ladina
    keel. Klassiajakirja Eha algatamise järel alguse saanud
    kirjatööde jätkuna ilmus tema kirjutis «Vabad, kuid siiski
    orjad» karskusseltsi ajakirjas Külvaja. Sõbra Bernard
    Kangroga ühendas teda süvenev huvi kirjanduse vastu,
    loeti raamatuid ja gümnaasiumi ajal ilmus Viljarilt veel mitmeid kirjutisi.
Pärast gümnaasiumi lõpetamist väga heade tulemustega alustas Ago Viljari 1929. aastal õpinguid Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas, algusaastatel oli rõhk ladina keele, kreeka-rooma kirjandusloo ja pedagoogilise psühholoogia õpingutel.
Ülikooliaegsetele auhinnatöödele «Surnuga seoses esinevad kujutlused eesti rahva­usundis» ja «Kirikuisa Origenese õpetus Pühast Kolmsusest» järgnesid diplomitöö «Usuline element eesti rahva legendlauludes» ning tegeliku usuteaduse õppetooli juures pedagoogilise rõhuasetusega magistritöö «Johann Hinrich Wicherni vaated usulise kasvatuse alal ja nende vaadete väärtus tänapäeval». Selle alusel anti A. Viljarile 1942. aastal teoloogiamagistri kraad ja õigus alustada Uue Testamendi professori Siegfried Aaslava juhendamisel doktoritöö kirjutamist teemal «Jeesuse ja Pauluse õpetuse vahekorrast».
1944. aastal avanes tal praktikavõimalus Tartu Ülikooli koguduses ja hiljem Maarja koguduses. Ordinatsiooniga 10. detsembril 1944 algas A. Viljari pikaaegne töö vikaarõpetajana Vastseliinas. Ta jätkas Vastseliinas teadustööd, käis õpetamas Tallinnas. Teenimine Vastseliinas lõppes aastal 1971 ja uues elukohas Elvas sai Viljari kirikuvalitsuse rahalisel toel teha mõnda aega teadustööd ning valmistada ette õppematerjale instituudile.
Alates 1979. aastast teenis ta Elva kogudust, koostades samal ajal vanakreeka keele õpikut ning sõnaraamatut.
Ago Viljari kreeka keele õpik on senini suurim eestikeelne sellealane töö. Usuteaduse instituudi rajamisel ja töö käivitamisel 1946 olid tegevad E. Saag esimese dekaanina ja peapiiskop Jaan Kiivit. Režiimi poliitiline ja lausa füüsiline surve ei kadunud kuhugi ning instituudi püsimajäämise ja sisulise arendamise oleme võlgu Ago Viljarile, kes töötas seal õppejõuna ja teise dekaanina (1967-1983).  Ago Viljari mahukate algupäraste teoloogiliste tööde ja tõlkeliste õppematerjalide bibliograafia leiab Malle Kruusma bakalaureusetööst «Ago Viljari EELK vaimuliku ja teoloogina» (Tallinn, 2007).
Randar Tasmuth,
usuteaduse instituudi rektor