• Maetu otsing


  • Kalmistu otsing


Kontra-admiral Ivan Izõlmetjev
Kultuurilooline haud   (Sõjaväelane)
Tallinna Siselinna kalmistu, A, AN I-2, 6-1, kirstuplats
Laadimine
https://www.haudi.ee/uploads/burialplace_4e6a4b138fc6b.jpg
Maetud
Eesnimi Perenimi Sünniaeg Surmaaeg Matuseaeg
Mihail Burtsov 01.01.1818 18.05.1850 19.05.1850
Ivan Izõlmetjev 04.01.1813 04.11.1871 05.11.1871
Nikolai Izõlmetjev 02.12.1778 01.02.1850 02.02.1850
Jelena Izõlmetjeva 06.03.1865 07.03.1865

 

Sellel hauaplatsil puhkab Kroonlinna sadama ülem kontra-admiral Ivan Izõlmetjev, viimase vene neljakümne kahurilise purjefregati „Aurora“ kapten, kes 19.sajandi keskel käis ümbermaailma reisil.

Ivan Izõlmetjev sündis 4.jaanuaril 1813.aastal mereväe kindralmajori Nikolai Izõlmetjevi peres. 1826.aastal alustas oma teenistuskäiku mereväe kadeti korpuses, mille ülemaks oli tollal admiral Kruženstren. 1830.aastal viidi Izõlmetjev üle gardemariini auastmesse.

1830.-1848.aastani teenis noor mereväeohvitser erinevatel  laevadel Batlimerel.  I.Izõlmetjev liikus väga edukalt edasi karjääriredelil – 1837.aastal omistati temale leitnandi auaste, 1842.aastal austasutati noort leitnanti Püha Stanislavi kolmanda järgu ordeniga. 1847.aastal  omistati temale kapten-leitnandi auaste.

1849.aastal määrati Izõlmetjev transportlaeva „Abo“ kapteniks. Komandörina viis  ta oma laeva ideaalsesse korda, millega jäi koheselt silma Soome kindral-kubernerile vürst Menšikovile. Sama aasta lõpuks viidi Izõlmetjev üle korveti „Varssavi vürst“ kapteniks ning täitus tema unistus välismaistest merereisidest.

1853.aastaks oli Izõlmetjev näidanud ennast nii heast küljest, et teda peeti igati vääriliseks fregatt „Aurora“ komandöri kohale.

I.Izõlmetjevi juhtimisele asusuid ümbermaailma reisile mitmed tulevased Venemaa maailmakuulsad meresõitjad – kapten-leitnant Mihail Tirol, mitšman Nikolai Fesun (Magalhaesi väina uurija), junkur Konstantin Litke (geograaf, kes käis kaks korda oma elu jooksul ümbermaailma reisil)

19.juunil 1854.aastal jõudis Izõlmetjev oma laevaga Petropavlovski sadamasse Kamtšatkal. Petropavlovskis osales ta aktiivselt kaitse organiseerimises vaenlase eest.

Silmapaistvate teenete eest Petropavlovski kaitsmisel, Inglise-Prantsuse eskaadri rünnakute ajal autasustati, I.Izõlmetjevit Püha Vladimiri kolmanda järgu ordeniga.

1855.aasta kevadel kontra-admiral Zavaiko eskaadri koosseisus murdis fregatt „Aurora“ läbi jää jõudes välja Amuuri jõe suudmesse. Selline enneolematu vägitegu tekitas tollases ühiskonnas suurt imestust ja vaimustust meremeeste saavutuse üle. De Kastri väinas toimus tulevahetus  admiral Elioti juhitud Inglise eskaadriga.

1856-1864.aastatel oli Ivan Izõlmetjev komandöriks mitmetel sõjalaevadel Balti mere eskaadri koosseisus. 1864.aastal omistati temale kontra-admirali ja noorem lipniku auastmed ning määrati Kroonlinna sadama staabi  ülemaks.

Olles teeninud mõned aastad Kroonlinna sadama ülemana, läks Izõlmetejev erru seoses tervisliku seisundi halvenemisega.

Kuulsa meresõitja nimi on igaveseks jäädvustatud maailmakaardile. Üks laht Tatari väinas, Sahhalini saare lõunapoolses otsas, kannab Izõlmetjevi lahe nime.

Kontra-admiral Ivan Izõlmetjev lahkus siit ilmast 4.novembril 1871.aastal ja ta sängitati oma vanemate kalmude kõrvale.